saadud võltsinguid kullasepa nime järgi strassideks. Strasside valmistamisel saavutasid juveliirid suure vilumuse. Aga kuidas siis eristada teemandit võltsingust? Siin tuginetakse teemandi omadustele. Teemant on kõige suurema kõvadusega looduslik aine. Erandlikuks omaduseks on hea soojusjuhtivus; tavaliselt on mittemetallid halvad elektri- ja soojusjuhid, teemant on siin erandiks, mis ületab soojusjuhtivuselt kõik metalle(isegi parimaid soojusjuhte vaske ja hõbedat), elektrijuhtivusel on teemant kas isolaator või pooljuht, vees ei märgu. Teemandi suurel kõvadusel ning elastsusel põhineb ka selle mineraali vanaaegne tuvastamisviis: kui teemandikristall langeb puit-, klaas- või metallplaadile, siis ,,hüppab" see kõrgemale kui teised mineraalid; üheaegsed võrdluskatsed teiste mineraalidega osutavad suurtele erinevustele.Tähtsaks teemandi tunnuseks on suur soojusjuhtuvus. Kui võrrelda strassi, mäekristalli ja teemanti, siis soojenevad strass ja mäekristall
mõiste, sõltub vedelikust, mida kasutatakse), siis sõltub keha ruumala temperatuurist lineaarselt. Sellist piirkonda saabki kasutada mõõtmiseks. b) Takistustermomeetrid tuginevad sellele, et juhtide elektritakistus sõltub (mingis piirkonnas) temperatuurist lineaarselt: R= Ro 1 t−t o . (1.10) Selliselt võib temperatuure mõõta vahemikus -261 .. 1000oC. c) Pooljuhtide elektrijuhtivusel tuginevad termomeetrid. Mitmete pooljuhtide elektrijuhtivus suureneb temperatuuri tõusul temperatuuri kasvuga lineaarselt (st takistus väheneb lineaarselt). d) Gaastermomeetrid. Kasutatakse asjaolu, et gaasi rõhk p kasvab temperatuuri kasvamisel lineaarselt temperatuuri tõusuga. e) Termoelemendid – mõõdavad temperatuuri erinevustest põhjustatud elektromotoorjõudu (pinget) erinevate metallide vahel.
rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide
rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide