umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ning muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks. Rikke põhjuseks võib olla · Isolatsiooni üldine halvenemine · Isolatsiooni kohalik halvenemine · Kereühendus elektriseadmes · Maaühendus liinis · Pingestatud voolujuhtide puutumine Sulavkaitse Sulavkaitsmed on elektriaparaadid, mis on ettenähtud elektrijuhistiku ja tarvitite kaitseks lühisvoolude eest. Sulavkaitsmetele esitatavad nõuded: · Sulavkaitsme aegvoolutunnusjoon peab kogu ulatuses paiknema kaitstava objekti aegvoolutunnusjoonest allpool ja temale võimalikult lähedal. · Sulavkaitsmed peavad rakenduma selektiivselt. · Kaitstava objekti parameetrite muutumine ei tohi mõjutada sulavkaitsme kaitseomadusi · Sulavkaitsme või tema sulari vahetus ei tohi nõuda pikka aega.
Tuleohtliku üleminekutakistuse vältimiseks peavad elektriseadmete ja juhtide vahelised liited tagama töökindla elektrilise kontakti. Keelatud on: Kasutada ajutist elektrijuhistikku (v.a. ehitus-, remondi- või ajutise töökoha juhistik); kasutada vigastatud- või riknenud isolatsiooni- ning muu tulekahju- või plahvatust võiva defektiga elektritarvitit , elektriinstallatsioonitoodet ning juhistikku; Kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga sulavkaitset või vastavate parameetritega automaatkaitset; Kasutada keskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit või juhistikku; Kasutada mittestandardset elektritarvitit (kütteseadet, valgustit jms); Jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet; Kasutada elektrimootoreid ning muid jõuseadmeid (v.a seadmed, mille temperatuur
puutekoha siirdetakistusest ja sellest, milline on keha kontakt maaga. Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks.
Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere sattunud ühendusse liinijuhtmega,siis sell juhul on maa ja kere vaheline potensiaal võrdne faasipingega ,mis on eluohtlik inimesele. 48.Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile,elektritööd.Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 49.Elektrijuhistiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga.Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis
loogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade. §59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi: 1) paigaldada ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuht); 2) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektritarvitit või -juhistikku; 3) kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset; 4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit ja -juhistikku; 5) hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes põlevmaterjali või -eset; 6) kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit; 7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. §60. Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. §61
annaabi.ee 
