kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh. Kauguse tõttu kaldast tõuseb märgatavalt tuuleparkide tootlus ning väheneb mõju elukeskkonnale. Kogu Eesti keskmise päevase elektrivajaduse saaks katta 300 kaasaegse, täiskoormusel töötava tuuleturbiiniga. Eurodirektiivide järgi tuleks Narva elektrijaamades praegusel kujul kivipõletamine lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued kivipõletuskatlad osta, tuleks alustada Narvas põlevkivi gaasistamisega ja vanad katlad järk- järgult tööst kõrvaldada. Juba eelmise Eesti Vabariigi aegadel toodeti põlevkivigaasi, kuid peale nõukogude võimu kehtestamist võeti kasutusele "vennasvabariikide" odav ja energiarikkam maagaas. Viimaste aastakümnetega on gaasistamistehnoloogia aga kiirelt arenenud ja selle abiga saab lisaks põlevkivile nii puitu kui ka muid biojäätmeid gaasistada,
on juhtmete takistus ja t on aeg. Ülekandeliini takistust oluliselt vähendada on praktiliselt väga raske, mistõttu tuleb vähendada voolutugevust. Et elektrivoolu võimsus võrdub voolutugevuse ja pinge korrutisega, tuleb võimsuse säilitamiseks tõsta pinget ülekandeliinides. Mida pikem on ülekandeliin, seda kõrgemat pinget tuleb kasutada. Elektrijaamadesse paigaldatakse pingekõrgendustrahvod, mis tõstavad pinget liinis nii mitu korda kui mitu korda vähendavad voolutugevust. Elektrienergia vahetuks tarbimiseks tuleb liini teises otsas pinged madaldada pingemadaldustrahvode abil. Tavaliselt muudetakse pinget mitmes järgus. Kõrgepingeliinides on pinge sadades kilovoltides, aga tarbimiseks on pinget alandatud kuni 220 V või 380 V.
Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru
Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. Saamine: Puurtornid (ka mereplatvormid), Ammutamine maismaal odav, merepõhjast kallis; põhjamerest kuni 4 km sügavusest, pumpamine. Töötlemine: Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. Töötlemine tarbija lähedal- linnade, sadamate juures. Transport tarbijani-torujuhtmed, tankerid Kasutamine: Lennukikütus, autokütus, petrooleum, masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks), keemiatööstuse tooraine-plastmass, kile, farmaatsiatööstus-arstirohud, kunsttekstiil - sünteetilised materjalid, elektriks (masuudist). Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas. Kasutamise eelised: Kõrge energeetilise väärtusega, odav transport, töötlemine tarbija läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe. Puudused: Võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajad spetsiaalseid sadamaid, üle
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik
(http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.4 Ajalugu Eestis alustati kaevandamist põlevkivi avamusaladelt ning kõik kaevandamine toimus käsitsi. Edasi alustati käsiväljamist mitmes avamuskarjääris, jätkates hiljem kaevandustes. (http://maenduseajalugu.blogspot.com.ee, 30.10.2015) 6 Energia 6.1 Tootmine Igal aastal viiakse keskmiselt 9-13 mln tonni põlevkivi Narva elektrijaamadesse. (https://www.energia.ee, 29.10.2015) Jaama jõudes läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed ning mööda konveiereid vasarpurustuteni. Põlevkivi purustatakse seni kuni saadakse kuni 25 mm läbimõõduga põlevkivi tükid. (https://www.energia.ee, 29.10.2015) Energiat toodetakse energiaplokkides, mis igaüks koosnevad kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest
Energiaallikate jaotus. Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses. · Nafta 40% · Maagaas 28% · Tahked kütused 20% · Vee-energia 5% · Tuumaenergia 5% · Muud 2% NAFTA Nafta on tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. On tetriaalne päikeseenergia. Nafta saamine 1. puurtornid (ka mereplatvormid) 2. ammutamine 3. pumpamine Töötlemine kus kasutatakse? · Lennukikütus · Autokütus · Petrooleum · Masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks). · Keemiatööstuse tooraine plastmass, kile · Farmaatsiatööstus arstirohud · Kunsttekstiil sünteetilised materjalid · Elektriks (masuudist). Naftavarud regioonides Ligi 66% maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Saudi-Araabia (olulisim tootja), Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Naftatööstuse rajamine on alles noor majandusharu, seega veetakse enamik välja teistesse regioonidesse.
annaabi.ee 
