A kiirguse eest, mis tapaks kõik elava A TE magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja A jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd D U Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab S magnettorme ja virmalisi M A A TE A D U S M Päikesetuul elektronide ja Magnetopaus prootonite voog A A Lööklaine TE front Magnetväli
päikesetuul- kroonis pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog protuberantsid- kroonist esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood Magnetväli kaitseb maad pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava magnetväljas püütakse päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi Päikeselt tulevad elektromagnetilised kiirgused: - Gammakiirgus - elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) - röntgeni kiirgus 0,01-10nm - UV kiirgus 10-400nm: - UV-C 200-280nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis - UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks
Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas püütakse kinni Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades Van Alleni vööndi. Kiiresti liikuvad elekronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustavad magnettorme ja virmalisi. Maa magnetiline põhjapoolus ja magnetiline lõunapoolus, 8. Päike, Päikese kiirgus Päike on umbes 5 miljardit aastat vana, ta koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimõõt on umbes 109 Maa läbimõõtu. Temperatuur pinnal umbes 6000C ja sees umbes 13 000 000C. Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks
metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Maa magnetvälja painutab Päikese tuul. Magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd. Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi (laetud osakesed surutakse magnetpooluste suunas. Need aktiveerivad atmosfääri gaasid, põhjustades nende helendumise virmalistena) Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: 1. gammakiirgus – elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega) 2. röntgeni kiirgus – lainepikkus ca 0,01-10 nm 3
annaabi.ee 
