aastat enam võimalik. Kui Eesti riik ja Eesti Energia on nii rikkad, et üheaegselt panustada Narva jaamadesse ja Ignalina tuumajaama, siis ei ole põhjust sellele vastu seista, kuid ilmselt pole liigne kiirustamine eesti rahvale parim lahendus! Kümme korda mõõda ja üks kord lõika, kuid rätsepatöös nõuab mõõtminegi oskust ning miks peaks tuumajaama rajamine vähem mõistust vajama kui korraliku ülikonna õmblemine?! Leedu tuumajaama tasuvusuuring pole ainus kallis analüüs, mida elektrifirma ja majandusministeerium enda teada hoiavad. Mõjukas konsultatsioonifirma Lexicon Partners Inglismaalt koostas kahe aasta eest uuringu, mis omandas juba enne valmimist "eriti salajase" varjundi. Britid uurisid, mida peaks Eesti riik peale hakkama oma osalusega monopoolses elektriettevõttes Eesti Energia. Majandusministeeriumist öeldi Ekspressile, et me ei saa selle tööga tutvuda, sest Harju tänaval seda enam pole. Üks koopia oli ministri nõuniku Alo Kelderi käes, kes palgati Eesti
tõstukit ei oleks õnnestunud Hekva abiga metsast välja aidata, siis oleks üks rikkemeeskond tõesti olnud kauem hõivatud tehnika päästmisega, selle asemel et liinirikkeid kõrvaldada." Kindlasti võiks metsatingimustes töötava rikkebrigaadi tehnika olla parem [5], kuid see on Elektrilevile suur väljaminek ja pigem tulevikuinvesteering, mida kaaluda. Tsiteerides sama uudist [14]: ,,Kavandi küla mees Jüri Aljas läks veel kaugemale ja kutsus elektrifirma esindajaid looma kohalikest külameestest koosnevat infovõrgustikku, kes oma kodukohas liinile kukkunud puudest rikkebrigaadile teada annab." Samuti hea mõte, sest tihtipeale kulub palju aega rikkebrigaadil mitte rikke kõrvaldamisele vaid selle otsimisele. Valisin välja kõige rikete ja kliendikatkestuste rohkemad alajaamad ja fiidrid, mida tuleks lähiaastatel kindlasti rekonstrueerida. Saaremaal vajaksid kõige kiiremas korras paljasjuhtmed
6) Ripplagede taga kaablite kinnitus. 3. Alajaamad 1) Alajaamade ukselukud 2) Ohutus trafode õlilekke korral 3) Trafode reviisid 4) Trafode rõhu ja temperatuurinäidikute nähtavus 5) Trafokambri tõkkepuu 6) Cu ja Al lattide omavaheline ühendus 4. Ohutustehnilised puudused 1) Kaitsevahendid 2) Kõrvalised esemed jaotlas 3) Teeninduskoridori laius jaoturite ees. 5. Dokumentatsioon 17 1) Pädevustunnistused, elektrifirma on registreerimata 2) Käitu määratlev dokument (teenindusleping, käidukorraldaja) 3) Piiritlusdokument 4) Projekt, teostusjoonised 5) Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik 6) Kaetud tööde aktid 7) Maanduri teostusjoonised 8) Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad,
Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi omamata võib, tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada, parandada ja asendada (kuid mitte uusi paigaldada) juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Väga sageli ületasid uuritud puitkorterelamutes elanike endi poolt tehtud elektritööd neid piire. Sageli oli elektrifirma teinud tööd kuni korteri jaotuskilbini (tervikuna kogu hoones), aga korterikilbist edasi oli kaabeldus kas vana või oli selle paigaldanud mittespetsialist. Tänapäeval on elektrikasutus eluruumides oluliselt intensiivsem. Võrreldes puitkorterelamute valmimisjärgse olukorraga, on tänapäeval palju rohkem elektriseadmeid (elektripliit ja -ahi, külmkapp, pesumasin, põrandküte, mahtveesoojendi jne.). Paljud elektrilised majapidamisseadmed on ka väga võimsad
annaabi.ee 
