galvaanielemente · Nendest tulenev elektrivool on kaladele kaitse- ja ründevahendiks. · Kõige tüüpilisem esindaja on elektrirai KALAD · Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada.
iii. Nahaalune rasvakiht iv. Varude soetamine v. Kehakatete paksenemine, karvavahetus, sulestiku tihenemine vi. Aktiivne aastaringne tegutsemine b. Üks kohastumus mõjutab paratamatult kogu organismi tervikuna c. Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid Kohastumuste kujunemine: 1) Järsult uudikstruktuuri tasandil (lõugade kujunemine) 2) Olemasoleva struktuuri järk-järguline muutus ajas (kalade elektrielundid: algselt: 1) orienteerumiseks sogases vees ja liigikaaslaste ülesleidmiseks 2) saagi püüdmiseks. Mida väiksem saakloom, seda suurem pinge 3) Elektrielundid rakndusid juba kalade enda kaitseks) 3) Juba kohastunud isenditega ei tee looduslik valik suurt mitte midagi Populatsioonilained 17/02/2009 Populatsoonilained isendite arvukuse perioodiline muutus ajas. Reeglina tingitud klimaatilisest efektist
Kala enda polaarsus aitab luua seda elekrivälja, mis dikteerib suurema osa tema käitumisest. Elektrielundite rakendamist on uuritud suuresti. Mitmetest erinevatest eksperimentidest on leitud, et elektriangerjad suudavad vees tajuda vooluringi ning eristada kas see on avatud või suletud süsteem. Samuti on kindlaks tehtud et nad on väga tundlikud muutustele vee elektrijuhtivusele. TOITUMINE Saaki otsides kasutab elektriangerjas elektrielundid, mida tuntakse Sachi elundi nime all. See edastab nõrka pulseerivat signaali, mida kasutab asukoha kindlaks määramisel ning liikumisel. Kui saak on leitud, kasutab elektriangerjas palju suuremat elektrilaengut, et saaki uimastada. Seda tehakse 2 suurema elektrielundiga, Main ja Hunter elundiga. Laeng iseenesest ei tapa küll saaki, kuid ohver on piisavalt ujumane. Kuna angerjal puuduvad ülalõuas hambad, siis on tal raske siplevat kala süüa
välja), haistmiskotikesed, haistmissagarad Kompimine Küljejooneelund, kehapind, Säga, karpkala, tuur, poised, uimekiired merikukk Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal) "6" meel "kolmas silm" Silmud Elektrilaengute Elektrielundid Elektriangerjas, elektrisäga, tunnetamise ja tekitamise elektrirai võime Helenduse tekitamine Helenduselundid Süvaveekalad helendavate bakterite koed Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad.
annaabi.ee 
