Kristina Tampel 11b Elektrikalad · Elektrikala on kala, kes saab tekitada elektrivälja. · On kaht sorti elektrikalu · Need, kes tekitavad ja need, kes tekitavad ja ka tunnetavad seda. Kalu, kes ainult tunnetavad ei nimetata elektrikaladeks (hai, rai). · Elektrikalu võib leida sool ja magevetes Aafrika ja LõunaAmeerika juures. Kuidas tekitavad elektrivälja? · Elektrikalad tekitavad elektrit elektrielundi kaudu. · Elektrielund moodustub muskli ja närvirakkudest, mis on spetsiaalselt nii paigutunud et tekitada elektrivälja. Tavaliselt asub see elund kaladel sabaosas. Milleks kasutavad? · Enesekaitse · Saagi kättesaamine · Orienteerumine · Liigikaaslastele märku andmine Tugevad elektrikalad · Kalad, kes suudavad oma elektrilöögiga vastase oimetuks lüüa nimetatakse tugevateks elektrikaladeks. · Selliste kalade pinge ulatub 10V kuni 500V ja voolutugevus kuni 1A.
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu
MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab
Ujupõiel on 2 pikklikku kambrit. Üldiselt on värvus on hallikas-pruun, seljal ja külgedel, tuhmub heledamaks valgemaks või kreemjamaks keha alt. Kehakülgedel on korrapäratud mustad täpid. Nad võivad kasvada kuni 100 cm pikkuseks ning ligi 20 kg raskuseks. Kõik Paradoxoglanis liigid on palju väiksemad. Enamus malapteruride on kääbusliigid, alla 30 cm pikad. Kõige väljapaistvam aspekt Malapteruruse juures on tema tugev elektrogeeniline võime. Elektrielund mis arenes välja tema rinna lihasest, ümbritseb keha kogu tema pikkuses ning on võimeline 350 v laenguks (50 cm piikune isend võib toota kuni 350 voldise laengu) TOITUMINE Liik on ablas röövkala, saagi küttimiseks ja uimastamiseks kasutab ta halvavat laengut elektrilisest elundist. Ta on oportunistlik toituja ja ta sööb kõige kättesaadavamat saaki oma elukeskkonnad. Elektrisägad on võimelised alla neelama toitu mis on neist kuni kaks korda
Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised
HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite) EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingab lõpustega - rinnauimede toes meenutab vihta - kardab valgust
annaabi.ee 
