Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul; Elektriautot käitab üks või mitu elektrimootorit, mille toiteallikad on autol paiknevad akud või kütuseelemendid. Elektriautode ajalugu on üldiselt vähetuntud; Kindlalt teada on see, et nad leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid; 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod; Elektriautode müügi tipp oli 1912; Seoses odava nafta üleküllusega jäid elektriautod tagaplaanile. Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees: Keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega; Elektriautod on vaiksemad; Pidurdamisel saab osa elektrienergiat taas akudesse laadida; Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol; Elektriautol on hea kiirendusvõime. Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes: Akud on suure massiga; Akude laadimine kestab kaua.;
Elektriauto Liisi Lehtsa ar 11R Ajalugu leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid 20. sajandil oli 38% Ameerika autodest elektriautod Müügi tipp oli aastal 1912 Nafta ülekülluses jäid elektriautod tahaplaanile Tollal $1/barrel 1970. aastal toimunud energiakriis ja 2008 aasta majanduslangus tõid elektriauto taas ekraanile Aku Kasutatakse spetsiaalseid liitium-ioon akusid Tavapärases vooluvõrgus laeb aku ca 6-8 tundi Kiirlaadijaga on laadimisaeg 20-30 minutit Selle aja jooksul laeb akust täis umbes 80% Integreeritud põrandasse: Raskuskese madalam Parem juhitavus Rohkem ruumi salongis Eelised Ei saasta keskkonda
Gottlieb Daimler aga ehitas 1883. aastal ainult ühesilindrilise katsemootori ja konstrueeris selle juurde lihtsa aurustamisaparaadi karburaatori. Mootori, mida sai seada veokile, ehitas ta alles 1885. a. Selle mootori võimsus oli 12 hobujõudu. Novembris 1885. a. sõitis Daimler juba oma mootoriga varustatud vankris töökoda ümbritsevas aias ringi (8, lk128; vt lisa 9.). Kui jääda ajalise järjestuse ja tõe juurde, siis tuleb öelda, et sammu mootoriga kaksrattast kolme rattaga mootortõllani ei astunud mitte Daimler, vaid Benz (2, lk 37). Benz, kes oli kooliajast saadik kirglik jalgrattur, otsustas kolmel rattar veereva sõiduki kasuks. Ees oli väike kergesti juhitav ratas. Kaks korda suuremate tagumiste rataste vahel, seega sõiduki tagaosas, paiknes rõhtsa hoorattaga mootor. Jõudu kandis nagu jalgrattalgi üle kahekordsete lülidega kett. Tagarataste ees paiknev
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.