Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pl...
ja aastal 1887 Nordenfelt III (Abdülmecid), mõlemad laevad olid 30m pikkused ja mõlemad olid varustatud kaksik-torpeedodega. Abdülmahid oli esimene allveelaev ajaloos, mis tulistas veeall välja torpeedo. 1887 ehitati venelaste jaoks ka Nordefelt IV, millel oli kaksik-mootor ja kaksik-torpeedod, kuid see tunnistati ebastabiilseks. Aastal 1896 disainis iiri leiutaja John Philip Holland esimese allveelaeva, mis suutis edukalt veepinnal sõites kasutada põlemis-mootorit ning vee all elektriaku jõudu. Holland VI alustas oma esimest sõitu 17. mail 1897 New Jersey mereväes Elizabethi laevastikus. 11. aprillil 1900 ostis Ühendriikide merevägi Holland VI endale ja nimetas selle ümber USS Holland'iks ehk SS-1. See oli esimene Ameerika töökorras olev allveelaev. 1900 aastate juunis prantslaste ehitatud Narval, millel oli nii auru- kui elektri mootor, oli esimene allveelaev, millel oli topelt kere. Laev kaalus 200 tonni ja suutis sukelduda 160 km sügavusle. 1904 aastalt prantslaste
Primaarelementide hulka kuuluv leeliselement on teatavatel tingimustel küll laetav, ent selle laengu täiendamist nimetatakse siis elemendi värskendamiseks. Primaarelemente liigitatakse nende elektroodide ja elektrolüüdi materjalide järgi. Elemendi nimetuses on üldiselt esikohal negatiivse elektroodi ‒ anoodi ‒ materjal.[4] 5 Elektriakumulaator Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akusse salvestataks elektrienergiat, juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise käigus muundub akut läbiv alalisvool keemiliseks energiaks, salvestudes aku plaatidele.[3] Elektriakumulaator on sekundaarvooluallikas.[5] Akupatarei ehk akumulaatorpatarei on ehituslikku tervikut moodustav rühm elektriliselt
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element
Suured autofirmad nagu Mercedes Benz, Toyota ja DaimlerChrysler kasutavad Islandit vesiniktehnoloogial töötavate autode testimiseks, et uurida välja tarbijate suhtumist uudsesse kütusesse. Esimene vesinikkütusetankla avati Islandi pealinnas Reykjavikis 2003. aastal. Vesinikkütusega sõitvad Mercedes Benzi ja Daimler Chrysleri ühistööna valminud autod suudavad järjest sõita umbes 160 kilomeetrit ja seejärel veel 30 kilomeetrit elektriaku peal. Kogu riigi vajaduste rahuldamiseks oleks Islandile vaja ehitada vähemalt 15 vesinikkütust müüvat tanklat. Järgmise aasta jooksul peaks Reykjaviki tänavatel hakkama sõitma 30-40 nimetatud tehnoloogiat kasutavat autot, massimüüki peaks need jõudma aastaks 2010. Arnasoni sõnul võib Island fossiilsetest kütustest täielikult vabaneda 2050. aastaks. Suurimaks tehniliseks väljakutseks saab sealjuures olema riigi kalalaevade
annaabi.ee 
