Ühised motiivid: Elektra meeleheide isa tapmise pärast, venna tagasitulek võõrsilt, õe-venna äratundmisstseen, kättemaks emale ja tema armukesele. Elektra kompleks tütre erootiline kiindumus isasse. (Oidipuse kompleksi eeskujul) Sophoklese "Elektra" Euripidese "Elektra" Valdav on võitlus vabaduse Elektra võtab vahetult osa ema tapmisest. eest ja õigluse maksmapanek. Klytaimestra on sundinud Elektrat Ema vihkamine on abielluma vaese talumehega ja elama motiveeritud ja seetõttu ei paleest eemal see motiveerib tütre kannata Elektra kätte makstes kättemaksu. Ta meelitab ema enda juurde südametunnistuspiinade käes. teatega lapse sünnist. Ta tegevust õigustab Klytaimestra on Euripidesel üsna Klytaimestra võimuahnus ja sümpaatne tegelane.
Richard Strauss Salome (1905 Modernism Salome, Herodes, Trepid, Baritonoboe (1864-1949) Dresden) Herodias, Ristija Johannes. Salome ülistab R Johannest, nõuab tema pead Elektra (1909 Ekspressionism Ema, Agamemnon, Elektrat Dresden) Elektra, E õde, Orestes. iseloomustav akord: Ema murrab truudust, E- ja Des-duuri Tapab armukesega kooskõla Agamemnoni, Elektra ja Orestese kättemaks
võitlema Kreetat laastava koletisega; Ilia soovib surra koos armsamaga; Idomeneo annab Idamantele käsu Kreetalt lahkuda; Elektras möllab armukadedus. On huvitav märkida, et kui Mozart teeb 1783. aastal koos oma noore naise Constanzega visiidi Salzburgi, et Constanzet isale esitleda ning ühtlasi otsida isaga lepitust, musitseeritakse kodus ühiselt ning lauldakse ka kvartetti ,,Idomeneost": Iliat laulis Constanze, Elektrat Mozarti õde Maria Anna, Idomeneod Leopold Mozart ja Idamantet tõenäoliselt Wolfgang Amadeus ise. 17. Ooper ja Singspiel Saksamaal ja Austrias 18. saj. II poolel Saksa singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Singspieli rajajaks oli Johann Adam Hiller (aastakümneid Leipzigi kontserdielu tunnustatud juht, hiljem muusikadirektor Toomkoori kantor.