korraga peal, et masin tööd teeks. Sele EP-1 EP1.H2 Küsimused: 1. Tuua praktikast näiteid VÕI tehte kasutamise kohta. 2. Võrrelda VÕI tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). Vastused: 1. Arvuti klaviatuuridel on kaks ’’enter’’ klahvi. 2. Pneumaatilisel VÕI-klapil käis õhk läbi kahe lüliti, elektiliselt on VÕI süsteem loodud tänu kahele lülitile millel on kümmagi üks klemm ühendatud kokku. Sele EP-2
Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali depolarisatsioonifaas-kestab umbes närvikoel 0,5 ms. Selle järel väheneb membr läbilaskvus Na ja suureneb K suhtes. Puhkeolekule iseloomulik membraani polarisatsioon ning ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku taastub, see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas
599 Respiratoorne paralüüs – hingamishalvatus Müokard – südamelihas Kontraktsioon – kokkutõmme Voolutihedus – voolutugevus läbitava juhtme ristlõike pinna kohta (A/cm2) Vigastused pärast elektritraumat Inimkeha käitub nii nagu nahkpall, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Tal on suur välistakistus ja hea juhtivus keha sisemuses. Põhimõtteliselt saab pärast elektritraumat eristada kahte erinevat toimemehhanismi. Ärritusefekt elektiliselt erutuvatele kudedele: elektrivool suudab inimkehas avaldada mõju mitmele koele. Siia kuuluvad müokard, lihaskond ja närvisüsteem. Nende organite osalus sõltub voolusuunast ja sellega kaasnevast elektrivoolust ja samuti voolutihedusest. Soojatootmine: energeetilise elektrivooluga toodetakse Joule’i soojust. See võib põhjustada erineva ulatusega põletusi piki voolu kulgemisteed. 600 Elundikahjustused pärast elektrivooluga kontakti Süda
annaabi.ee 
