Vaata punkt 32. 35. Stabilitronid. Vaata punkt 33 36. Valgusdioodid. Vaata punkt 33 37. Fotoelemendid. Vaata punkt 33 38. Türistorid. Vaata punkt 33 39. Vahelduvvoolu alaldamine. Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks
polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 40) Vahelduvvoolu alaldamine - Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks
temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija, kui tal neid tarkusi vaja läheb (mida meil ju enamuses vaja ei lähe :D) , õpetaja, kui tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb. 4. Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija...daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;) 5
pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit. Siis on võimalik kiiruse muutmine toitepinge muutmisega, mis saavutatakse kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti. Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE Seosest selgub, et on võimalik saada rööpergutusega mootori erinevaid karakteristikuid ka toitepinge vähendamisega (pöörlemiskiirus väheneb) ja ergutusvoolu (magnetvoo) vähendamise abil, kui Re > 0 (pöörlemiskiirus suureneb).
Veoajami tüüpiliseks tunnuseks on faasi voolude ebasümmeetria tänu faaside erinevale koormusele, libistusele ja kiiruse erinevusele. See asjaolu põhjustab lekkevoolusi skeemi õlgades ning juhtimisprobleeme. Peale selle tekitab lülitite voolude ebavõrdsus pingete ebavõrdsuse ning seega võivad transistorid täiendava võimsustarbe tõttu üle kuumeneda. Ebasoovitavate voolude ja võimsuskadude vältimiseks omavahel ühendatud mootorite puhul on paberitööstuses, metallurgias, elektertranspordis jm kasutatavate elektriajamite tarbeks välja töötatud spetsiaalsed abiahelad. Mootorite paari toiteks mõeldud viie astmega vaheldi jõuahel on joonisel 1.12, a. Sellisel vaheldil on tavalisele sildlülitusele lisatud kaks täiendavat õlga. Üks viiest õlast (ühisõlg) ühendatakse kummagi mootori faasi ühisklemmiga, ülejäänud neli aga kummagi mootori teiste faasiklemmidega. VT1 VT2 VT3
annaabi.ee 
