vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd) Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme
kangust häbeneda. Café del Mar'is ja sombustes salsabaarides kestab pidu alati hommikuni. Lendame vihmametsade kohal, mille varjus toimub paljutki. Maandume Vaikse ookeani metsikul ja kaunil Bahia Solano rannikul. Võtame aja täiesti maha. Mõnusas ökomajas saab juua Kolumbias kolumbia kohvi, püüda kala või vaadelda vaalu, minna külapeole või lihtsalt rannas puuviljakoksi nautida. Reisi lõpuks mõistab igaüks omal moel, miks legend kuldsest Eldoradost legendaarsest kullarikast maast, mida otsiti LõunaAmeerikast 16.18. sajandil, ja ülekantud tähenduses õnnemaast on siit alguse saanud. Miks Marquézi ,,Sada aastat üksildust" müstiline küla on pärit just Kolumbia põhjarannikult. Miks inimesed, kes Kolumbias kord käinud, kõikidest ohtudest hoolimata siia alati tagasi kipuvad. Vastuse saavad paljud küsimused, mis sompus Eestis segaseks jäävad, nagu nt mis
Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda. Euroopa kaupmehed soovisid Hiina ja Indiaga kaubelda ilma vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost). 1492 lõppes Pürenee poolsaarelt araablaste väljaajamine (hisp k reconquista – tagasivallutus). Võitlemisest vabanenud Hispaania ja Portugali aadlikud otsisid enesele tegevust. Nad moodustasid põhikaadri 15.-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised
Peagi jõudsid hispaanlasteni kuuldused, et lõuna pool asub rikas kullamaa, mida indiaanlased nimetavad Biruks. Seal paikneva inkade riigi vallutamise võttis ette Francisco Pizarro. Ta kutsus inkade valitseja külla, kuid võttis ta siis sõnamurdlikult vangi. Seejärel nõuti ta eest tohutu hulga kulda, mis ka kokku koguti, kuid hispaanlased hoopis tapsid valitseja. Nii oli varsti ka Peruu hispaanlaste võimu all.Veel levisid kuuldused Lõuna-Ameerikas asuvast hiiglslikust kullamaast Eldoradost, mille otsimise peale raiskasid eurooplased tulutult aastakümneid. Nii oli XVI sajandiks vallutatud hispaanlaste poolt Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Ainult Brasiilia kuulus portugaallastele. Ameerikas tekkisid järjest uued eurooplaste asundused ehk kolooniad. Ameerika põlisasukate indiaanlaste elu läks aga järjest raskemaks, sest konkistadoorid suhtusid põlisrahvasse ja nende kultuuri vaenulikult. Paljud külad hävitati ja inimesi aeti koertega taga
annaabi.ee 
