Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine). Siseolukord: juutide kõrvaldamine Rassiteooria: aaria rass kui Euroopa kultuuriloojad, valitsejad, juudid ja mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi,
nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalisel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt "Vaata Maailma". Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita. Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46.000 inimest, siis 2001.
Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita 11 internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid ja kommunikaatoreid (pihuarvutid). (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)