5-10%. Sulamistemperatuur on taruvaigul 80ºC ja erikaal 1,27, ja ta lahustub 4 piirituses. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt. Korje tüübid Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse
valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. 2 Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Korje tüübid: Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit
Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks. [3] Viljapuud ja marjapõõsad Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt 20-30 kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2] Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis
annaabi.ee 
