Aasia lõunaosa India ja Nepal India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu ...
Kusunda keel on isolaat. Nepali keel on ametlikuks riigikeeleks. Kirjakeel baseerub devanaagari kirjal. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka hindi keelt. Nepal on üks maailma kümnest vaesemast riigist. Umbes 800 000 nepallast töötab tööliste, autojuhtide, valvurite, koristajate ja kokkadena välismaal, neist 200 000 Lähis-Idas. Nad saadavad igal aastal oma perekondadele umbes 800 miljonit USA dollari väärtuses raha. See on riigi oluline elatisallikas. Linna- ja maaelanikkonna heaolu taseme vahel on suur vahe. Politseinike ja teiste ametnike korruptsiooni tõttu on elanikel puudunud usaldus valitsuse vastu ning nad ei ole mingit abi oodanud. Maailmapank ja Aasia Arengupank avaldasid minevikus korduvalt valitsusele tulutult survet, et see annaks aru vaesuse leevendamiseks mõeldud arenguabi kulutamisest. Üle poole Nepali elanikkonnast on kirjaoskamatud. Alates 1990
alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada. Tegemist pidi olema järkjärgulise protsessiga. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned kasvama lähevad, ja õppisid järkjärgult kasutama seda teadmist sobivate taimede kasvatamiseks. Tõenäoliselt kaasnes sellega algeline sordiaretus maha külvati jõudsamini kasvavate ja paremat saaki andvate taimede seemneid. Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus
annaabi.ee 
