nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5. Genitiivi, partitiivi ja elatiiviga (ainult peale): minu peale pahane, *tulin peale teda, lapsest peale. 7. Elatiiviga, nt peast, saadik/saati: lapsest saadik, noorest peast 8. Allatiiviga, nt tänu: tänu emale 9. Terminatiiviga (ainult kuni): kuni eilseni 10. Abessiiviga (ilma): ilma teadmisteta 11. Komitatiiviga koos, ühes: koos saatjaga, ühes temaga. Erandlikult loetakse adpositsioonideks ka mõned vormiliselt ühilduvad juhtumid, nt igale poole, igal pool, igalt poolt.
On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni. Komparatiivi märgitakse partikliga ,,kui" või elatiiviga. Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub),
Uurali algkeeles numeraalide süsteem arvatavasti alles kujunema hakkamas Soome-ugri algkeeles tõenäoliselt juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend) • Helle 1732: ükskolmat (’21’), kakskolmat (’22’), üksviiet (’41’); üheksakümmend ja üks (’91’) • Ahrens 1843: viis rubla kolmat kümmet (’25 rubla’) • kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga) • poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’) Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära.
annaabi.ee 
