Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme ikka veel üks rahvas, üks tõug, üks püha ja vaba olemisviis. Meie tänapäevane ja väga kaasaegne kultuur on mitmetahuline, selles on globaalset ja kohalikku koloriiti, midagi, mis sobitub maailmakodaniku maitsega ja midagi, mis on vaid meile omane ja südamelähedane. 12
Maali parempoolses nurgas kujutab Gauguin iseend kavalalt vaatajat piidlemas. Bretooni suvepäeva erksa sära kaudu ütleb Gauguin niisis,et usu ja religiooni nö otsistav hetk ei leia aset mitte mõnel kaugel ajastul, vaid just siin ja just praegu, kus iganes me elame ja töötame. Issanda ingel, kes kõigi meie kui Jaakobitega maadleb, ei ole mitte abstraktne idee, vadi miski, mis juhtub siinsamas ja just praegu. Maalikunst kujutab endast püüdu ,,tõlkida" lõunedile mingi fragment elatavast elust. Seetõttu ei pruudi kunsti olulisus väljenduda spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu. Tavaliselt mõistetakse religioosse kunsti abil ainult religioosse motiiviga teoseid, aga ometi võivad olla religioosse sisuga hoopis teistsugused teosed. Ekspressionism kui kõige religioosse kunsti kõrgeim vorm, kirjeldab kõige rohkem emotsioone(Tillich). Nt Saksa ekspressionisti Emil Nolde Prohvet on üks võimsamaid mälestusmärke Kristuse müstilise ja salapärase aspekti
See tähendab, et iga eluslooduse esindaja jaoks on olemas talle sobiv kohanemis- vahemik. Nii välditakse liikide omavahelist liigset konkurentsi ning võimaldatak- se universaalsuse asemel lihvida erakordseid võimeid. Kuigi vees, õhus või isegi kivimis elavate organismide omapära sisaldab intrigeerivaid näiteid kohanemise illustreerimiseks, keskendub järgnev inimesele. Kuid tema maailmavalitseja mulje on petlik, sest inimese käes on vaid tühised 0,5% kogu elatavast ruumist. ORGANISM KUI SÜSTEEMIDE SÜSTEEM Kohanemine elukeskkonnaga sõltub arvukatest, üksteisest sõltumatutest tegu- ritest, nagu näiteks rõhk, temperatuur, toit, konkureerivad elusorganismid jmt. Kuid organism talitab kohanemisel alati tervikuna. Ainult koormuse määr, mis langeb erinevatele funktsionaalsetele sõlmedele, võib erineda vastavalt dominee- rivatele keskkonnateguritele. Näiteks kohanemisel ebatavalise temperatuuriga on olulisem roll kanda termoregulatsioonisüsteemil
annaabi.ee 
