(või iga teine konstruktsioonielement, mis on vaadeldav sirge ühtlase vardana) PROBLEEM: Iga masin ja seade koosneb erinevate kujudega detailidest (Joon. 1.4), mille konstruktsioon tuleb optimeerida nende otstarbest ja tööolukorrast lähtudes Plaatide, koorikute ja massiivkehade tugevuse analüüs põhineb elastsusteoorial. Kõiki muu kujuga detaile käsitletakse tugevusõpetuse eriprobleemidena Priit Põdra, 2004 4 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID Seadme detailid ja nende kuju Mutter "Massiivkeha"
Äkkvajumine põhjustab pinnasetekstuuri põhjaliku muutuse (pinnas surutakse vundamendi alt välja). 4.3.2. Aluse vajumi arvutus Vajumi arvutus peab haarama nii hetkelist kui ka pikaajalist vajumist. Vajumite arvutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Meil kasutatakse põhiliselt tavalist summeerimismeetodit (kihikaupa summeerimine) või elastsusteooria valemit. 4.3.2.1. Elastsusteooria valemid Elastsusteoorial rajaneva meetodi aluseks on arvutusmudel, mis vaatleb pinnast lõpliku paksusega lineaarselt deformeeruva kihina. Arvestatakse kõigi pingekomponenetide mõju. Meetod on kasutatav vaid siis kui reaalsed pinnasetingimused vastavad arvutusmudeli eeldustele, tähendab lihtsa geoloogilise lõike korral, kus: - ühtlase pinnakihi paksus on 3 4 korda suurem talla mõõtmetest; - vundament toetub suhteliselt õhukesele ühtlasele pinnasekihile, mille all on
juhul tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. 6.6 Kokkuvõte Eeltoodust selgub, pingejaotust pinnases mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Sageli on mõjutavaid tegureid, näiteks ebaühtlase pinnase erinevate kihtide jäikusi raske hinnata. Kõik toodud lahendused pingete arvutamiseks põhinevad lineaarsel elastsusteoorial, seega lineaarsetel seostel pingete ja deformatsioonide vahel. Eeldada lineaarseid seoseid pinnaste puhul saab ainult väga väikeste pinge juurdekasvude puhul. Kui teatud tsoonides saavutavad pinged pinnase tugevusele vastava väärtuse, muutub seos pingete ja deformatsioonide vahel ja elastsusteoorial rajanevad pingete arvutamise seosed osutuvad ebatäpseks. Kaasaegne pinnasemehaanika üheks uurimissuunaks ongi arvutusmudelite loomine, mis võtaksid arvesse elastoplastseid deformatsioone