Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid
andmisega ja et me maksame pr ja ingl kätte -> II ms :) Saksale vaherahu tingimused rasked - Pidi kõik oma väed igalt poolt välja viima, ka oma lääne-saksast. Vene revolutsioon (’17-..) Kriis – 1. Rahutused sõjaväes 2. Majanduslik kaos 3. Võimu maine langus 4. Üldine rahulolematus – käärimine; Grigori Rasputin – ravis tsaari poega, vaimulik, vihati teda, suri atendaadis Suurlinnade elankkond piinles näljas Maainimesed linna elama -> vaesed, masendunud ei saanud linnas hakkama, olid kergesti manipuleeritavad. Veebruari revolutsioon o Sõjavägi – keeldub rahva pihta laskmisest; läheb võimule vastu o Võim ülestõusnute käes pärast o Nikolai II üritab maha rahustada ülestüusu rindelt toodud meestega, mis oli ebaloogiline o 3.märts 1917 – Nikolai II loobus troonist -> Venes lõpeb monarhia
Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine, väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega., Robert Koch- tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul
annaabi.ee 
