Majanduse arendamisele ja aktiivsele välispoliitikale. Edukas välispoliitika pidi keisri arvates kindlustama tema vägivaldselt haaratud võimu, ära hoidma siseriiklikud rahutused ning väljaastumised. MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID? Kuna Prantsusmaa peamisteks majandusharudeks olevad põllumajandus ja tööstus ei suutnud enam Euroopas konkurentsile vastu hakata langes ka majandus Prantsusmaal. Prantsusmaa naturaalveine ei olnud enam väga vaja, sest elanikkonnad olid vaesed ega suutnud endale kalleid ja klaviteetseid jooke lubada. Vaesed hakkasid tarvitama odavaid ja kangeid piiritusveine. Maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa mitmete põllumajandusharude kiratsemise. Pransusmaad iseloomustasid rantjeed. Majanduslikku arengut pidurdas Pransusmaal tähtsa tööstuspiirkonna Alsace-Lorraine´i loovutamine ja sõjakahjude hüvitamine Saksamaale. LOETLE INGLISMAA MAJANDUSELE ISELOOMULIKKE JOONI.
hansakaubandus liikus läbi tartu venemaale, mis tegi tartust rikka linna (veneetsia klaaspeekreid leitud) kuna kaubandus hakkas käima teiste paikade kaugude sai tartust võrdlemisi kolka moodi koht ~2000 elanikku Pärnu ~3000 elanikku sadama toel toibus ruttu sai täna kaubandusele jalad alla, sest majandus käis linnast läbi veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu Teised linnad kaotasid õigused elanikkonnad olid väikseks kärbunud maaisandad surusid nad tugevalt enda kontrolli alla Paides sealne mõisnik olla lasknud linna kekplatsile põllu teha, et näidata mis ta sellest paigast arvab viljandi elanikke kamandas pärisorjast kubjas Kaubandus Kõige olulisem linn ikka Narva Narvast säilinud vaid raehoone, sest punaarmee õhurünnakud pühkisid baroksed ehitised minema Aadlike ja linnade konflikt aadlikud tahaksid oma kauba otse välismaa kaupmeestele müüa
· Kristlikud kogukonnad hakkasid jõuliselt looma oma organisatsiooni, kogudusi. 13. Keskaja piiritlus. Esimest korda kasutatakse seda sõna 15. Sajandil, seda sõna kasutatakse seoses uue algava ajastuga. Keskaeg oli kahe suure ja mõjuka ajajärgu, renessansi ja antiikaja, vahe etapp. Keskaja kultuur on kirev ja keeruline. Keskaja dominantne tunnus oli kristlus, katoliiklus. Katoliikluse kõrval oli arenemas linnakultuur ja talupoegadekultuur. Elanikkonnad kihid arendavad oma elulaadi ja kultuuri. Keskaja olemus oli võitlus kurjaga, võitlus jumala vastandjõuga ehk saatanaga. Keskaja inimesegrupid: 1. preestrid, kirikutegelased 2. sõdurid 3. talupojad. Kõik võitlevad saatana vastu, mis ohustab kristlikku mõtlemist. Sõdurid on kiriku institutsiooni kaitsjad, sõdurid lähevad pimedusejõududega võitlema. Talupoegade ülesanne oli neid kahte inimgruppi üleval pidada, toota elatusvahendeid. 14. Keskaja inimese mudel J
annaabi.ee 
