(põhineb juhi erilistel võimetel või tema ideede erakordsusel); 3) legaalne domineerimine (põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel). Uusweberistlik lähenemine vähenes linnageograafias 1980.aastatel. Kritiseerijad leidsid, et majandus ja poliitika toimivad üheskoos, nagu esitas Marx. Samuti kritiseeriti uusweberistlikus linnageograafias esitatud arvamust, et klassisuhtted moodustuvad ühiskonnas elamuturul või tööturul. 1H. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. On olemas struktuurid, protsessid ja nähtused reaalsuse erinevatel tasanditel, mis on sõltumatud vaatlejast ja teadmistest. Teadusliku uurimise ülesandeks on avalikustada varjatud ja nähtamatu reaalsus, et identifitseerida ühiskonna struktuure ja selgitada, kkuidas need avaldavad mõju linnade arengule
*Kõigepealt toimub invasioon, siis algne konsolideerumine, täielik konsolideerumine ja lõpuks linnaosa täitumine. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kõige tuntum Chicago koolkonna uurimistulemus on kontsentriline ringmudel, mis pärineb 20.saj algupoolelt. Mudeli aluseks olid järgnevad eeltingimused: ühtlane maapind, ühtlane pääs linna keskusesse, üks keskus, vaba konkureerimine elamuturul, korralik transport, heterogeenne rahvastik, rahvastiku kasv ja linna füüsiline arenemine keskusest perifeeria suunas. Mudelis on 5 vööndit, kus elasid erineva sotsiaalse, etnilise, kultuurilise ja majandusliku taustaga inimesed: * I Keskus; * II Üleminekuvöönd; * III Tööliste kodude vöönd; * IV Elamispiirkonna vöönd; * V Pendeldajate vöönd. Sellest Chicago morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel Tulemuseks saadi viiest vööndist koosnev 20saj alguse ideaallinn
Elanikel elamuga seotud varandus mitmekordistus. Ka Eestis 2006 2007 22. Paljud P lj d inimesed i i d reageerisid i id inflatsioonile, i fl t i il vähendades äh d d jjooksva k sissetuleku i t l k säästmist. Tagajärg: buum elamuturul. Samuti tingis hindade tõus ostulaine, et sel viisil vastu seista hinnatõusule. Ka see vähendas säästmist. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksumoonutused Inflatsioon moonutas minevikus maksusüsteemi rohkem kui tänapäeval, mil mõningad isikumaksud on indekseeritud. Eesti kohta need väljaütlemised ei kehti. M k nõutakse Makse õ k sisse i k kapitali