On olemas struktuurid, protsessid ja nähtused reaalsuse erinevatel tasanditel, mis on sõltumatud vaatlejast ja teadmistest. Teadusliku uurimise ülesandeks on avalikustada varjatud ja nähtamatu reaalsus, et identifitseerida ühiskonna struktuure ja selgitada, kkuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte strukturalismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, nt. elamupoliitika valdkonnas. Üheks uurimisobjektiks on olnud elamuturu ja selle areng postsotsialistlikul perioodil. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud lihti liiga empiirilises lähenemises. Viimaste aastate jooksul on kriitiline realism arenenud ka kui linnageograafia oluline teoreetiline lähtekoht. 2. Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. 2A. Mis on asustussüsteem:
Seega tuleks igal aastal kulumist ületava või sellega võrduva summa ulatuses füüsiliselt korrastada. 1. 2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides Lääne- Euroopas ei ole kuni 1/3 elanikkonnast suuteline tasuma täielikku majanduslikku kulu oma eluaseme eest. Valitsuse toetus eluasemele moodustab Lääne-Euroopa riikides 1-4% SKP-st. Võib eristada 3 põhilist eluasemepoliitika tüüpi: Liberaalne – USA, Kanada, Austraalia. Elamuturu regulatsioon avaliku sektori poolt on minimaalne. Domineerib omanikuasustus. Korporatistlik – Saksamaa, Austria, Prantsusmaa. Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Üle poole leibkondadest elab enda omanduses olevates eluruumides ja ka üürikorteritest on suurem osa eraomanduses. Sotsiaaldemokraatlik – Rootsi, Taani, Norra. Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle.
langeb) · Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga tasakaaluhind jääb samaks): · Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus: · Eluasemepoliitika: Eluasemepoliitika on riiklik tegevuste ja plaanide kogum, mis näeb ideaalis olukorda, kus kõigil on eluase ja korralikud elamistingimused. o Liberaalne eluasemepoliitika: Elamuturu regulatsioon avaliku sektori poolt on minimaalne; domineerib omanikuasutus. o Korporatiivne eluasemepoliitika: Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Avalik üürisektor on märkimisväärne ja eluruume pakutakse mitte ainult väikese, vaid ka keskmise sissetulekuga leibkondadele. o Sotsiaaldemokraatlik eluasemepoliitika: Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle