Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV-s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada
Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased) Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond
detsentraliseerimisele, mis toimub kahes vormis: otseselt ja kaudselt (Kährik jt 2004: 14, 15). Detsentraliseerimise otsest mudelit iseloomustab kompetentsi ja vastutuse üleandmine kohalikule tasandile sotsiaaleluasemete jaotamisel ja haldamisel, üüri määramisel, uute üürieluasemete ehituse, maapoliitika, regionaalplaneerimise jm valdkonnas (Samas). Kaudne detsentraliseerimine toimub üldise avaliku sektori elamuehitusse vähendamise läbi ning vabaturumehhanismide osa suurendamisel elamusektoris. Kuna Eestis puudub pikaajaline eluasemepoliitika ning riiklik sotsiaaleluasemefondi jagamine pole süsteemne, siis antud jaotusesse Eesti ei klassifitseeri. Kokkuvõte Tulenevalt Euroopa Liidu poliitikast on elamuehituse kõrval eelistatud infrastruktuur ja keskkonnarajatised, ent oluline on arendada ka elamuehituse mahte (94% eluruumidest on Eestis eravalduses). Elamureformi peaülesanne oli turusuhetel põhineva
annaabi.ee 
