25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre-s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi. Assüüria riik langes temast vasallisõltuvusse. Hammurapi lõi teise Mesopotaamia suurriigi, kuid see jäi Sargoni omast väiksemaks ning lühiajalisemaks, sest peale Hammurapi surma see lagunes ning 1595 eKr vallutasid Babüloni hetiidid, misjärel enamus Mesopotaamiast langes kassiitide ülemvõimu alla.10 Allika sisuline analüüs
1125-1104 aastatest eKr ning see on sisuliselt seaduslik teade maksudest ja kohustustest vabanemise kohta. Kiilkiri kivil kirjeldab Ritti-Marduki sõjalisi teeneid kuningale Nebukadnetsar I (1125-1104 eKr) Elami sõjakäigu ajal, mis oli korraldatud kättemaksuks elamlaste haarangute eest Põhja-Babüloonias. Rünnak toimus suvel ning Babüloonia armee kannatas tõsiselt palavuse ning veepuuduse käes. Ritti-Marduk oli sõjasalga kapten ning juhtis Elami-vastast rünnakut. Tekst kivil kirjeldab täpselt, kuidas Nebukadnetsar Ritti-Marduki autasustas: ta
13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155 Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Nende võimu periood on allikate nappusel üks kõige halvemini tuntud ajajärke Babüloonia ajaloos. Perioodi lõpul püüdsid nii Assüüria keskmise riigi kui ka Elami valitsejat Babülooniat oma võimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dünastia Babülonis elamlaste poolt. Mitanni riik 16. 14. sajandil keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Wasukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, või vähemalt ülemkihi, põhiosa moodustasid tõenäoliselt hurrid, kuid valitsev dünastia oli tõenäoliselt vähemalt osalt indo-euroopa päritolu. Riigikeelena käibis, hurri keele kõrval, akadi keel. Riigi tekke aeg on teadmata, kuid u 1500 (Egiptuse Thutmosis I valitsusajal) oli temast kujunenud egiptlastele arvestatav vastane
annaabi.ee 
