Kokku langes põllumajandustoodangu rahaline koguväärtus 45% võrra. Kriis tabas rängalt ka teisi majandusharusid, näiteks tööstust mille koguväärtus langes 20% võrra. Tänu selle läksid paljud ettevõtted pankrotti või vähendasid tunduvalt töötajate arvu. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja tekkisid tõsised raskused riigieelarve täitumisega. Kõige selle tagajärjeks oli tõsine tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase. 1.2. Poliitiline kriis Kriisi aega iseloomustas ebastabiilsus ja killustatuse süvenemine ning sagedane valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm suurt erakonda ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid. Mais 1932
Need on jäänud tahaplaanile. Aru ei saada kurvast tõsiasjast, milleks on tarbijate suurenemine, sealjuures vähenevad need inimesed, kes toodavad ja tarbijate eest maksavad. Rahvastiku vananemist raskendab sealjuures veel see, et paljud noored on otsustanud, ning teevad seda ka edaspidi, oma kodumaa tolmu jalgadelt pühkida ja mõnda teise riiki paremat elu otsima minna. Euroopa Liidu liikmesriigina on majanduskasv olnud tohutu ning elamistase vaikselt kasvab sellega. Väga palju muutusi on toimunud viimase kahekümne aasta jooksul, ning muudatusi tehtakse ka praegugi. Aga on ka neid, kes hoolivad ainult iseendast ja seetõttu võib ta sooritada asju, mida hiljem kahetseb. Paljud on kaotanud oma töökoha või perekonna, mis ajendab teda mõtlematult tegutsema. Töökohad mis varem andsid paljudele võimaluse töötada ja raha teenida on asendunud nüüd masinatega, näiteks vabrikud.
koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks jne. Senisest suuremat tähelepanu pöörati tööstusele, suurenes tööstusettevõtete arv ja üldse oli see väga kiiresti arenev haru. Üldjoonest majanduskasv oli kiire, suurenes eksport, likvideeriti suur tööpuudus, astuti samme palgatööliste olukorra parandamiseks. Negatiivse koha pealt- jätkuv inflatsioon ja kasvavad välisvõlad. Palgad tõusid aeglaselt, maksud oli maksimaalsed. Riigile hea, aga tavakodanike elamistase langes. Kritiseeriti valitsust ja nende majanduspoliitikat, põllumeeste eelistamist, töösturite hiigelkasumeid. Üsna iseloomulik oli poliitiline ükskõiksus, samas kui haritlased olid aktiivsed opositsionäärid. Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Lähtudes 1918. aasta sündmustest Venemaal ja esimese maailmasõja rinnetel, otsustas maanõukogu vanematekogu välja kuulutada Eesti iseseisvuse. Selleks moodustati 1918. aasta 19
annaabi.ee 
