sisepingeid. 17. Kuidas suhtuvad üksteisesse diskursused ja võim? Michel Foucault' järgi on diskursus keele abil realiseeruv võim, kusjuures see võim on impersonaalne, täpsemalt persooniülene: mitte inimene ei kõnele mingit diskursust kasutades, vaid diskursus kõneleb läbi inimese ning just tõene diskursus on valitsev ja valitsev diskursus on tõene, avaldades võimusundi kõikidele teistele diskursustele. Tema arvates on võim läbi immutanud kogu elamismaailma ning selle eest pole pääsu. Teadmised ja diskursus ühest küljest ning võim teisest küljest toetavad üksteist. Need, kellel on teadmised, kasutavad neid oma võimu suurendamiseks, need, kelle käes on võim, võivad öelda, mis on teadmised või tegelikkus (Fox 1993a). Võim tuleneb tihti väidetest, et diskursus ja teadmised on ratsionaalsed ja teaduslikud ehk esindavad tõde (Boyne 1990). Üks kindlamaid võimalusi
tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena. Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu. Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile. 46. Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital, mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad. (Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad
kultuurilise keskkonna subjektidena. Võib mis toodab teadmisi ja tõde, mis tol hetkel käibel kujundab ühiskondlikud subjektid, kuid inimesed ise on ka võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei pruugi seda küll teha enda huvides, mida tihti ei teatagi, ega ei olegi võimalik kerge välja selgitada. Võimu pisikesi norme jälgides nad põlistavad neid ja annavad suurema kaalu. Võim on tegelikult läbiimmutanud kõik meie tegevused ja meie elamismaailma ja me ei pääse sellest kuskile. Pierre Bourdieu (19302002) Optimistlikum vaade. Kultuurisotsioloogia rajaja. Suur eeldus, igasugune kultuuriline väärtus põhineb kokkuleppel. · Kultuurilistel tekstidel ei ole püsiväärtust vaid põhineb kokkuleppel . Nt. teoses mis praegu v kaasaegne kunst ei olnud seda veel mõnikümmend aastat tagasi üldse. Mis oli kunst paarkümmend aastat tagasi, ei olnud seda jälle omakorda üldse enne seda aega
annaabi.ee 
