Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eladi" - 3 õppematerjali

Muinasaja lühikokkuvõte
2
txt

Muinasaja lühikokkuvõte

Sellest ajast me Eestis veel inimasutust ei tea. KESKMINE KIVAAEG - mesoliitikum ( 9000 - 5000 eKr ). Pulli asulakoht on prit 9. aastatuhande algusest eKr, mis on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kik keskmise kiviaja asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lhedusse, kus oli soodne kalastada, kttida veelinde ja vee rde jooma tulnud metsloomi. htlasi pakkusid jrved ja jed paremaid liiklemisvimalusi kui raskesmini lbitavad metsad. Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
PRANTSUSE REVOLUTSIOON
4
doc

PRANTSUSE REVOLUTSIOON

Uus rahvaesindus ­ Seadusandlik Korpus ­ koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda ­ Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks. RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit (parmud!), eladi koos "majapidajannaga" (sebime mingid eided või midagi) või peeti kõrgest soost armukesi (lühidalt: kepp ka keeks). Pärast revolutsiooni läks nende elu aga keeruliseks. Generaalstaatide ja edaspidiste kogude koosseisus pidid just vaimulikud võtma vastu otsuseid, mis neile endile polnud soodsad, kuid selle abil näidati rahvale, et tõepoolest tegeletakse jumala teenimise, mitte millegi muuga. Näiteks oldi

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Austraalia
14
doc

Austraalia

Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Kokku: 38550 km lai rööpmevahega: 3727 km 1. 600 m rööpmevahega standardse rööpmelaiusega: 20519 km 1. M 435-rööpmevahega (1877 km elektrifitseeritud) kitsas rööpmevahega: 14074 km 1. 067-m gauge (2453 km elektrifitseeritud) Kahesuguse rööpmevahega: 230 km paralleelkäibe rööpmevahega. teiste riikidega pole raudtee ühendust, sest Austraalia asub eladi mandril. c) Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud? 2000 km (peamiselt kasutatakse vaba aja kohta Murray ja Murray-Darling jõgikondade). d) Mereteetransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad.

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun