6. On 0,010 M MgCl2 lahus. a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4) b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täielikuks (kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4) c) Kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada 0,10 M NH3H2O lahust? d) kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada ammooniumpuhvrit, mis koosneb ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi ekvivalentsetest hulkadest? Kl(Mg(OH)2) = 510-12; K( NH3H2O) = 1,7910-5; 7. Missuguses pH vahemikus toimub Al(OH)3 sadenemine 0,010 M Al3+ ioone sisaldavast lahusest? Kl (Al(OH)3 ) = 1,910-33 (3,8 5,1) 8. Mitu grammi baariumsulfaati lahustub, kui 25 ºC juures kasutati sademe pesemiseks a) 100 cm3 vett; b) 100 cm3 0,005 M väävelhappelahust? Eeldage, et pesuvesi küllastub baariumsulfaadiga. Kl(BaSO4) = 1,0810-10. (0,24 mg; 0,0005 mg)
happe/aluse lisamisel puhverlahus = nõrk hape/alus + tema sool (valmistamiseks ka liias nõrk alus + tugev hape / liias nõrk hape + tugev alus puhvermahtuvus β Δn – 1 dm3 puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. ΔpH – sellele vastav pH muutus. lahuse puhverdusvõime on maksimaalne, kui lahus on valmistatud ekvivalentsetest hulkadest komponentidest (nsool=nalus või nsool =nhape). puhverdusvõime on seda parem, mida suuremad ja võrdsemad (ch = cs või ca = cs) on komponentide kontsentratsioonid. Happeline puhver töötab üldiselt piirkonnas pKh väärtus +- 1-1.5 ühikut. puhvrile tugeva happe/aluse lisamisel see sisuliselt asendatakse nõrga happe/alusega; nt ammooniumpuhvris NH3 + H(+) -> NH4(+) HÜDROLÜÜS
Hom¨oomorfismi g nimetatakse stereograafiliseks projekt- siooniks ja x1 x2 g(x1 ; x2 ; x3 ) = ( ; ). 1 − x3 1 − x3 5.4 Faktorruum Vaatleme topoloogilist ruumi (X, T ). Olgu hulgal X antud ekvivalentsiseos σ. Siis tekib faktorhulk X/σ, mille elemen- 48 5 KONSTRUKTSIOONID ... tideks on ekvivalentsiklassid [x], kus [x] koosneb punktiga x ∈ X ekvivalentsetest ruumi X punktidest. Hulga X ja tema faktorhulgaga X/σ saab seostada alati nn. loomuliku kuju- tuse f : X −→ X/σ, kus f (x) = [x] ehk f −1 ([x]) = [x] ⊂ X. Faktorhulk X/σ muutub topoloogiliseks ruumiks, kui temas vaadelda topoloogia T kujutist T f . Definitsioon 5.4 Topoloogilist ruumi (X/σ, T f ) nimeta- takse ruumi X faktorruumiks (ekvivalentsiseose σ j¨argi). N¨aide 5.7 Olgu X topoloogiline ruum ja A ⊂ X. Hul-