Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige soojem ning ka kõige kuivem koht Brasiilias on Kirdes, kus temperatuur võib ulatuda 38 kraadini. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, kus talviti võivad temperatuurid minna ka alla nulli, kuid lumi on siiski harv nähtus. Brasiilias sajab aastaringselt keskmiselt 1000-2000mm. Kliima:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil
Elektrienergia kulutamine aastas erineva arengutasemega riikides Tabelist võib järeldada, et elektrienergia kasutamine inimese kohta on vastavuses inimarengutasemega. Siiski on keskmise IAI indeksiga riigi kohta Mongoolial üpris kõrge elektrienergia kasutamine, võrreldes Indoneesiaga. See erinevus tuleneb ilmselt geograafilisest asendist, Mongoolia asub mägedes ja laiemal laiuskraadil kui Indoneesia, aasta keskmine temperatuur on Mongolias palju madalam kui Indoneesias, mis jääb ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse ja kus on aasta läbi palav. 5. Järeldus Mongoolia on arengumaa, see kuulub keskmiselt arenenud riikide hulka inimarenguindeksiga 0,698, mis paigutab Mongoolia maailma riikidest 103. kohale. Mongoolia ühiskond pole veel jõudnud infoajastuni, kus enamik inimesi töötab tertsiaarses sektoris. See riik on industriaal- ja infoühiskonna vahepeal. Igasugused erinevad näitajad, nagu imikusuremus, elektrienergia
ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja.
kõrbetes ja Artaktikas? 55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? 56) Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid.
37)Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? 38)Valguskiired liiguvad sirgejooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 39)Kuidas on võimalik, et parasvöötmes atmosfääri paisatud saastained sadenevad välja Arktikas?
annaabi.ee 
