· Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem · Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest, mis kahandavad upwellingut ning selle tõttu on termokliin sügavamal. Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul. · Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas · Mussoonide aktiivsus kahaneb Kliima soojenemise mõjud · Golfi hoovuse kollaps · Sulav jää magestab PõhjaAtlandit (ka suurenenud sademete hulk) · Metaani vabanemine · Jääkristallidena ookeani põhjas (Arktilises kõige rohkem) · 55 miljonit a tagasi massiline väljasuremine (happevihmad) Reostumine Reostajad · Laevaliiklus · Põllumajandus · Heitveed (süvalasud) Naftareostus · Peseb lindudelt rasva maha>märgumine>külmumissurm
tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, sünoodiline periood (faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s, läbimõõt * keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, * ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, * poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35∙1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3, raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2), paokiirus 2,38 km/s, pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas) * keskmine -53°C, * madalaim -203°C, * kõrgeim +117°C, atmosfäärirõhk pinnal 0 atm. Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt.
ENSO = El Nino/Southern Oscillation on klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani troopilises piirkonnas, kus 2-10 aasta tagant esineb tavalise olukorraga võrreldes palju kõrgem veepinna temperatuur, eriti Peruu ja Equadori ranniku lähedal . El Nino toob endaga kaasa : tugevad troopilised vihmad ulatuvad Ameerika rannikult kuni Vaikse ookeani keskosani; tavalisest vähem sademeid, isegi põuad, esinevad Brasiilias, Kesk-Ameerikas, Indoneesias ja Lääne-Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas; troopiliste tormide aktiivsus kahaneb Atlandi ookeanis; India ookeani põhjaosas ja Aasia lõunaosas kahaneb mussoonide aktiivsus Normaalsel aastal on Ameerika ranniku lähedal veepinna temperatuur termokliini tõusu tõttu (tugevad lõunapoolkera passaattuuled tekitavad apvellingu) madalam kui Indoneesia lähedal, kus toimub tugev auramine, aga ka sademed ja tormid. Vihmatsoon (ida poole liikuvatest õhumassidest langevad sademed alla) asub Ameerika ranniku lähedal.
läbimõõt keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35·1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3, raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2), paokiirus 2,38 km/s, pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas) keskmine -53°C, madalaim -203°C, kõrgeim +117°C, atmosfäärirõhk pinnal 0 atm. Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu
annaabi.ee 
