suhtes ja perpendikulaarne vertikaaltugi suhtesm jaguneb keha ülemiseks osaks ja alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest. Sidukoed, vedesoonid, organite lihased on mesodermilised. Mesodermi lateraalsed plaadid.Lateraalse plaadi kihid: somaatilne (liitub ektodermiga; töötab ka koos keha seina ja lümfide sidekudedega); sisemine ehk viteraalne (liitub endodermiga). Coelomic koobase formeerimine.Mesenteerium (kõhukeelme membraan mis asub kõhukkoobasas);dorsaalne mesenteerium kinnistab aõsrmikut keha seinale; pleuroperikaardilised koobased asendatakse kasvava kopsudega; perikaardium formeerub nagu eraldi kott. Koobusete formeerumine südames. Looping konverteerib polaarsust parema-vasaku polaarsuseks. Looping sõltub L-R valkudest
hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1
vastupäeva liikumise Inimesel 6-8 arengunädalal soolestik kasvab kiiremini kui embrüo kehaõõs mahutada jõuaks – väljasopistumine nabavääti Alates 9. nädalast liigub soolestik tagasi kehaõõnde Eessool ja tagasool lõpevad umbselt; suu ja anaalpiirkonnas endoderm ja ektoderm puutuvad kokku 47 Ürgne suuava (stomodeum) on blokeeritud (oraalplaat) endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga Inimesel 22. p. oraalplaat kaob ja moodustub suuava, mis on vooderdatud ektodermiga Ürgne anaalava (proktodeum) on algselt samuti blokeeritud kloaagi membraaniga Kloaagi piirkonna areng: Kloaagi üheks osaks on allantoisi (kusekott) alumine osa – hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (areneb kusepõis ja kusiti) Kloaagi membraan – piirkond, kus ektoderm ja endoderm kohtuvad ürgne pärak proktodeum Mesodermaalne vahesein (hiljem moodustub lahkliha) jaotab kloaagi
arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev). Ürgsoolest areneb seedeelundkond ja hingamiselundkond Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. Neelu endodermaalne osa on neelutaskud (imetajatel on neid 4 paari). Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar
struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto- ja endoderm, tekib ürgne pärak e proktodeum pärasool/urogenitaalsiinus - areneb allantoisist (kloaagi osa), sellest tuleb kusepõis ja kusiti; vahesein jaotab kloaagi kaheks - urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks
annaabi.ee 
