(radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- nucl spinalis n trigemini eesmiseks e
mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks. Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest. Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise tõttu.
Neuraalharjale annab aluse osa neuroneid NH-st ja osa trigeminaalsest plakoodist. Trigeminaalne plakood – osa neuroneid NH ja osa plakoodist. Epibranhiaalne plakood – sensoorsed neuronid 71. Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood-läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul- silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Silma sarvkestale langevad valguskiired läbivad silma eeskambri (täidetud vesivedelikuga, toodetud ripskeha poolt), murduvad silmaläätses, läbivad silma klaaskeha ja langevad silma tagaseinas olevale võrkkestale (reetina), millele moodustunud kujund edastatakse ajju ja töödeldakse Silmakarika rakud, mis on kontaktis läätseplakoodiga saavad
annaabi.ee 
