Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik
ja eeskujudest. Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on.
18 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/stereotbid.html 19 Lahe 2010 20 Lahe 2010 11 sellele pole aluseks võetud tegelikke iseloomuomadusi, vaid hoopis venelaste kohta levivat stereotüüpset arusaama. Selle põhjal võib öelda, et ettekujutus eestlaste suurest introvertsusest tuleneb aga tegelikult hoopis Eesti naaberriigi venemaa kujuteldavast ekstravertsusest ja sellega võrdlemisest, mitte sellest, millised eestlased aga tegelikult on21. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse vastustest selgub, et nii Eesti venelased kui ka Peterburi venelased peavad eestlasi üldiselt vaikseteks ja viisakateks. Venemaa venelasid panid tähele eestlaste ,,aeglast taipu". Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta
annaabi.ee 
