meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On leitud, et ekstravertsetel inimestel on enamasti ülekaalus positiivsed emotsioonid. Vaatamata seltskondlikkusele on ekstravertsed inimesed küllalt auahned, vahel agressiivsed ja dominantsed. Ekstravertsete inimeste kohta on varem leitud, et võrreldes introvertsete inimestega on nad tööalaselt edukamad. Kõrge ekstravertsuse määr soodustab igati ka grupitööd, sest on leitud, et kõrge ekstravertsusega liikmeid sisaldavad töögrupid on edukamad.
aga pelgaltseos ei näita kausaalsust - Isiksuseomaduste seoste tugevust väljunditega on tihti alahinnatud nõrgaks - Seoseolulisust isiksus-väljundi vahel ei määra mitte niivõrd tugevus kuivõrd väljundi olulisus - Individuaalsed väljundid: psühholoogiline heaolu - Isiksuseomadused on parimateks ennustajateks; sugu, ,vanus, perekonnaseis, sotsmajanduslik staatus on mõõdukalt seotud - Kõrge neurootilisusega on rohkem negatiivseid emotsioon, ekstravertsetel rohkem positiiveid emotsioone - Pos/neg emotsioonide tasakaal seotud eluga rahuloluga - Individuaalsed väljundid: tervis - Positiivne emotsionaalsus ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga - Vaenulikkus ennustab viletsamat füüsilist tervist - Isiksuse seadumused seotud teguritega mis seotud haiguste pühjustega nt madal sotsiaalsus ja südame-veresoonkonna haigused - Isiksuse väljundid: interpersonaalsed
Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane (antisotsiaalne) käitumine. Tingitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a. Preventiivne efekt, st hoiab ära niisuguse käitumise b. Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest, kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujunenud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu. Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel. Siit tuleneb, et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu. Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taste (ekstravertsus), kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust (neurotism) ja vaimset ebastabiilsust (psühhotism). 22. Eksimine ja valeütlused.
annaabi.ee 
