ekstraverdina elada. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on. Tervis ja pikaealisus Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne mõju nii tervisele kui inimeste eluea pikkusele
ümberõpitav. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud, järelikult ka unustatav ja ümberõpitav. Samas pole see aga lihtne. Lapsepõlves omandatud identiteet võib muutuda olemuslikuks osaks inimese minast, mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus. Seega võivad teatud kaasasündinud isiksuseomadused lapsepõlvekogemustega kombineerudes kujundada üsna spetsiifilise identiteedi, mida pole hiljem lihtne muuta. Sünniga antud nahavärvile võib küll konstrueerida erinevaid identiteete, kuid nende konstruktsioonide piirid on sageli siiski ühiskonna poolt ette antud. Kultuuriidentiteeti, rahvuslikku ja etnilist identiteeti on vähemalt teoreetiliselt võimalik muuta või varjata.
keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6
annaabi.ee 
