paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteeritakse 1 ml 20%-list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutatakse ja lastakse valkudel 10 min jooksul sadeneda. Sademe hulga hindamine: kuumutatud liha ekstraktil sadet ei tekkinud, toorel lihal tekkis sade. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet kuna kuumutamisel valgud denatureerusid. Katse 2 Võetakse 2 katseklaasi, pipeteeritakse 5 ml kumbagi lahust ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet, katseklaasi sisu oli läbipaistev- valgud on eelneva kuumutamisega juba denatureerunud. Kuumutamata liha ekstraktil tekkis rohkelt sadet. Katse 3
Tavaliselt sisaldab inversiooniga kromosoom dominantset mutantset alleeli, et see kromosoom oleks jälgitav läbi erinevate ristamiskatsete. Selliseid markeeritud inversiooniga kromosoome nimetatakse paigalhoidjateks (ingl. keeles balancers). 3. Amesi test Amesi test on biotest, mille abil tehakse kindlaks kas uuritav kemikaal võib tekitada mutatsiooni või mutatsioone ja seeläbi ka vähki. Amesi test seisneb selles, et vaadatakse, kas uuritaval ainel (nt roti maksakoe ekstraktil) on võime tekitada histidiini mitte sünteesiva bakteri Salmonella typhimurium'i teatud mutatsioone. 4. päritavus h2 , vist laiemas tähenduses 5. molekulaarse kella hüpotees, tunnused Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks
järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi. Need saadi kätte mustade suitsetajate lähedusest ja Yellowstone'I rahvuspargi ja Kamtshatka kuumaveeallikatest. Seega võivad need bakterid kuumas keskkonnas üpris levinud olla · Kaua polnud Nanoarchaeum equitans'i ainevahetusest suurt midagi teada. Oli teada, et ta ei suuda kasvada Ignicoccus'e ekstraktil ja seetõttu arvati, et talle on vajalik otsene kontakt elusa Ignicoccuse'e rakuga. · Nanoarchaeum equitans'i genoom on sekveneeritud. See on väikseim genoom arhede hulgas (490 kbp). Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel. · Genoomne järjestus näitas, et geenitihedus on genoomis väga suur ja et plasmiide tal ei ole. Genoomis puudusid glükolüüsi raja geenid ja biosünteesiradade geenid. See
annaabi.ee 
