*Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta. *Samasuviste söödal peaks valgu suhe olema 1 : 0,40,5, kahesuvistel ja kolmesuvistel 1 : 58. *Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 25%. *Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. *Karpkala on võimeline omastama 5070% söödas leiduvatest süsivesikutest. *Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse vitamiinidesegu premikseid. Söötmine *Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. *Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige
Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta. Samasuviste söödal peaks valgu suhe olema 1 : 0,4–0,5, kahesuvistel ja kolmesuvistel 1 : 5–8. Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 2–5%. Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. Karpkala on võimeline omastama 50–70% söödas leiduvatest süsivesikutest. Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse 131 vitamiinidesegu – premikseid. Söötmine Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste
Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%) Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb
Paremal ristlõige männi tugikoest (traheiididest, suurendus 100x). Selleks, et uurida raku ehitust, on vaja jälgida puidu ehitust risti-, radiaal- ja tangentsiaallõikes. Mikroskoopilise uurimise ülesandeks on puidu ehituse ja omaduste seostamine. 3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel
annaabi.ee 
