3. Pump, mis annab ekstraktsiooniks vajaliku rõhu 7. Koguja 4. Termostaat 8. Sisendklapp 5. Ekstraktor 9. Väljundklapp Teooria: Töös kasutatakse ekstrahendiga süsinikdioksiidi, mille kriitilised parameetrid on järgmised: kriitiline temperatuur 31,1 °C, kriitiline rõhk 73,8 atm. Ekstraktsioon toimub nimetatust kõrgematel rõhkudel ja temperatuuridel. Ekstraktsiooni all mõistetakse protseduuri, kus lahusti – ekstrahent – viiakse prooviga kontakti nii, et proovi huvi pakkuv komponent lahustub ekstrahendis ning seega eraldatakse maatriksist. Ekstrahendi valik sõltub põhiliselt selle võimest lahustada uuritavaid proovi komponente. Enamvähem võrdse lahustamisvõime korral tuleb eelistada keskkonnale ohutumaid ja efektiivsemaid (aja kulu mõttes) lahusteid. Kuna ekstraktsiooniks kasutatakse normaaltingimustest kõrgemat rõhku ja temperatuuri, on võimalik ekstrahentidena kasutada selliseid aineid, mis
Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse. Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahust. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni täpsed väärtused
Alguses lisada umbes 10 ml heptaani ja läbi segada. 6. Valmis seada mõõtesilinder ja lehter mille sees on filterpaber. Alustada ekstrahendi ja karotenoidide segu filtrimist mõõtesilindrisse kasutades lusikat. 3 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) 7. Jätkata ekstraheerimist ja filtrimist kuni sademe kohal olev ekstrahent on värvusetu. 8. Alustada spektrivõtmist. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Alustatakse spektri võtmist kasutades spektrofotomeetriat. Spektrofotomeetria näitab aine kontsentratsiooni mis on väljendatud optilise tiheduse kaudu. Karotenoidide neeldumisspekter jääb lainepikkuste 350-650 nm vahele ja võrdluslahuseks on orgaaniline solvent mida kasutati ekstraheerimiseks. Ekstraheeritud karotenoide pannakse klaasküvetti kuna neeldumisspektrit
mõju seletamisel (fütokeemia). Paracelsus kasutas lisaks taimedele ravimites ka mineraalseid komponente (keemilisi elemente), nt võttis ilmselt tema süüfilise ravis kasutusele elavhõbeda (kutsumaks esile süljeeritust). Tegi tuntuks oopiumipreparaadi lauadanumi. Oluline aspekt Paracelsuse töös on veel see, et ta kasutas ja populariseeris alkoholiekstrakte (medicamenta apagirica). See võimaldas temal ja tema järgijatel astuda farmaatsias sammu edasi, sest alkohol on väga hea ekstrahent, võimaldades kättesaadavaks teha laia hulka droogis sisalduvatest ühenditest. Kuigi toimeaine kontseptsiooni osas oli Paracelsus lähenemas tänapäevastele lähenemistele (seostas ravimi toimet kindla keemilise ühendiga), oli talle teisalt iseloomulik signaturism (seega ka raviprintsiip ,,sarnast sarnasega"). Selline lähenemine oli põhjustatud Paracelsuse alkeemiku taustast, mis omakorda tähendas müstikasse kaldumist
annaabi.ee 
