Seda infot saab aju, et määrata kehaosade positsiooni. Mida rohkem lihaskääve on lihases, seda suurem on lihase täpsuse kontrol. Intrafusaalsetel kiududel on mõlemal pool lõpus kontraktiilsed valgud ja tsentraalses piirkonnas neid pole. Tsentraalne piirkond on ühenduses sensoorsete närvidega. Gammamotoneuronite fn on säilitada lihaskäävi tundlikkust hoolimata lihaspikkusest. Kui alfamotoneuronid annavad signaali, et ekstrafusaalsed kiud kokku tõmbuksid, siis gamma MN on samuti aktiveeritud. Gamma MN põhjustab kontraktsiooni mõlema intrafusaalse kiu lõpust, korrigeerib selle pikkust ja hoiab intrafusaalse kiu tsentraalset piirkonda pingul, mis on oluline, et hoida lihaskäävi sensoorselt tundlikuna. Kõõluselund ehk Golgi elund on pinge ärrituse vastuvõtja – reageerib nii lihase kokkutõmbele kui ka lõõgastusele. Moodustub 10-12 ekstrafusaalse kiu kõõluste kinnitusest, ümbritsetud sidekoelise kapsliga
teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes retikulaarformatsiooni ja talamuse tuumadesse. 15. Lihasmeel. Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihaskääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kiudude vahel ja on ühendatud nendega paralleelselt. Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud. Erutus tekib lihasekäävis siis kui lihase ekstrafusaalsed kiud teda venitavad. Lihasekäävi keskosas asub primaarne lõpe, mida innerveerib 1.a tüüpi närvikiud ja sekundaarne, nn lilleokste tüüpi lõpe, mis saab innervatsiooni 2.tüüpi närvikiult. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e. lihastoonuse ka puhkeolekus
(refleksid). Funktsioon : lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks, asendi säilitamiseks ning soojaproduktsioon külma stressi puhul. Südamelihased – ei allu tahtele. Töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Üksik tsentraalselt paiknev tuum. Ristivöödilisus, tihedad ühendused rakkude vahel. Praktiliselt iga lihas sisalsab venitusretseptoreid ehk -sensoreid, mida nende kuju järgi nimetatakse lihasekäävideks. Intrafusaalsed ja ekstrafusaalsed lihaskiud. Imetajate peaaegu kõigis skeletilihastes esinevad lihasekäävid. Nende arv ühes lihases sõltub lihase suurusest ja funktsioonist. Lihaskäävid mõõdavad esmajoones lihase pikkust. Kõigi maismaa selgroogsete skeletilihaste kõõlustes paiknevad lihase kõõluseks ülemineku koha lähedal sensorid, mis koosnevad umbes 10 ekstrafusaalse lihaskiu kõõlusekimpudest ja on ümbritsetud sidekoest kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu