See toimus eeskätt Sm mahitusel. Tekkinud riik oli nagu Sm vasallriik(sõltuv Sm). Tsehhi aladele viis 1939 Sm oma väed ning okupeeris need. Sm laiendas oma alasid veelgi ning okupeeris Klaipeda. Sm eeskujul tegutses oma alade laiendamisega veel Itaalia, viies oma väed sisse Albaaniasse. Tsehhoslovakkia, Austria, Albaania kadusid 1938-1939 aasta jooksul. Sm järgmised nõudmised olid suunatud Poolale. Läbi Poola koridori tahtis Sm luua eksterritoriaalse raudtee ja maantee(need tsoonid, kus on raudtee ja maantee, kuuluvad Sm). Nõuti ka Danzigi endale, kuigi see ei olnud tegelikult Poola riigi osa. Danzig oli tegelikult iseseisev, kuid rahvusvaheliselt esindas teda Poola. Lepituspoliitika lõppes, kuna Sm hakkas liiga palju nõudma. Pr ja Ing ei kavatsenud nõudmistele enam vastu tulla. Need tõid kaasa selle, et Ing lubas garanteerida Poola sõltumatust. Ing ja Pr oli vaja liitlast Sm vastu. Eeskätt nähti liitlasena NSVL. Algasid
prioriteediks eluruumi laiendamise plaan. 1935 üldine sõjaväekohustus 1938 Austria anšluss – Austria taasühinemine Reichiga kinnitatakse rahvahääletusega. Samal aastal Müncheni konverents, millega loovutatakse sudeedisakslaste alad Saksamaale. Samal aastal likvideeritakse ka salajase käsuga jäänuk-Tšehhi. 1939 Böömi ja Määri protektoriaat. Saksamaa nõudmised Poolale – Danzigi liitmine Saksamaaga, eksterritoriaalse ühtsuse loomine Ida- Preisimaa ja ülejäänud Reichi vahel. Need lükatakse tagasi. Sõprusleping Itaaliaga – teraspakt ning MRP NSVL-iga. 1940 kolmikpakt Saksamaa-Itaalia-Jaapani vahel 941 22. juuni Saksamaa kuulutab sõja NSVLile 1945. aasta 8. mail Saksamaa kapituleerus 1945 Potsdami konverentsil - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Riigikohus on oma lahendis 3-2-2-4-10 leidnud, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Avalikult kättetoimetatud hagi ei saa välisriigis täita, sest Euroopa õigusruum ei tunnista