Underi looming jaguneb 3 perioodi: 1. Siuru-eelne (Noor-Eesti algusest kuni 1920. aastate alguseni), noor Under: ekstaatiline tasakaalutus, pindmisus. Luulekogus „Sonetid“ (1917) on Under veel tasakaalutu luuletaja, kuid II perioodil areneb tasakaalukaks. Luulekogu ei ole revolutsiooniline, sest selle uusromantilise põhjal, millele Under oma loomingut ehitab, on varem nooreestlaste (eriti Suitsu) välja töötatud. Samas on tegu revolutsiooniga, sest varem polnud ekstaatilisust, seksuaalsust ja erootilist avameelsust kirjutatud – muutub seeläbi skandaalseks kirjanikuks (mõnitatakse nt „Libude laulikuks“). Underi skandaalsus on ilmne – see tuleneb sisust: naise roll elus ja kirjanduses, kirjutab luulet läbi naise silmade, aga püüab ka meeste vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“,
Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Tähtsaim esindaja oli G. P. da Palestrina, sajandi lõpul domineerisid koolkonnas mitmed tema õpilased, nagu Giovanni Maria Nanino ja Felice Anerio, neist väljapaistvam oli hispaanlane Toms Luis de Victoria. Victoria stiil on võrreldes tema õpetajaga hispaanialikult ekspressiivne ja tema religioosset ekstaatilisust võrreldakse sageli El Greco maalimisega. 2.5.1. G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga.Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104.
1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Pärisosa 1927 Hääl varjust 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva alla 1933 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * Kogutud luuletused 1958 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule Underi loomingut on võimalik jagada kolme ossa (võib ka nelja): 1) Esimese perioodi kaks peamist märksõna on: tasakaalutus ja pindmisus. Tasakaalutuse all peetakse silmas ekstaatilisust ja pindmisuse all, noor Under ei ole n-ö `sügav' autor. Talle on omane see, et kuidagi ornamentaalne pindmine struktuur on väga ilmekalt läbi mängitud, aga see võib ka sageli pinnailustuseks jääda. Programmilist pinnapealsust varases loomingus leidub. 2) Teine periood: tasakaal ja sügavus. Sügavust tuleb juurde ja tasakaalu, ekstaatiline tugi kahaneb. 3) Kolmas periood ei mängi teise perioodi märksõnu ümber, aga teisendab neid nii, et kolmas periood hakkab eristuma
annaabi.ee 
