Aktiveerumine toimub läbi fosforüleerumise, loovad koha syc kinaasile, seejärel toimub syc aktivatsioon- ja käivitub rakusisene signaalide kaskaad. B-raku ko-retseptor koosneb kolmest membraanseotust valgust: TAPA-1 (CD81), CR2 (CD21),ja CD19. Nemad võimendavad reaktsiooni. Teine signaal tuleb CR2 retseptori vahendusel, mis on retseptoriks komplemendi valgule C3. Kui on vaja Th rakku, siis esmalt, antigeeni seondumine IgM genereerib signaali, mis viib klass II MHC molekulide ekspressioonini. Antigeen võetakse endotsütoosi abil sisse ja lagundatakse peptiidideks. Esitletakse antigeen. Th rakud tunnevad antigeen-MHCII kompleksi ära, mille tulemusena Th rakk aktiveerub. Th rakk ekspresseerib CD40L ja interaktsioon CD40 tagab teise signaali. B rakk hakkab tsütokiinide retseptoreid tootma ja Th tsütokiine. Seondumine nende vahel tagab signaali, mis on vajalikud B raku proliferatsiooniks ja diferantsiooni plasma ja mälurakkudeks
Tuumas: NF-AT, NFkB, CREB, MAPK-TF poolt aktiveeritakse teatud transkriptsioonifaktorid, mis indutseerivad genoomi eri osades erinevate B raku aktivatsiooniks vajalike geenide ekspressiooni k.a. Fos ja Jun. Tõuseb tsütokiinide retseptorit ja MHC II süntees; rakutsükkel jne. Teine signaal tuleb CR2 retseptori vahendusel, mis on retseptoriks komplemendi valgule C3. Kui on vaja th rakku, siis esmalt, antigeeni seondumine IgM genereerib signaali, mis viib klass II MHC molekulide ekspressioonini. Antgeen võetakse endotsütoosi abil sisse ja lagundatakse peptiidieks. Esitletakse antigeen. Th rakud tunnevad antigeen-MHCII kompleksi ära, mille tulemusena th rakk aktiveerub. Th rakk ekspresseerib CD40L ja interaktsioon CD40 tagab teise signaali. B rakk hakkab tsütokiinide retseptoreid tootma ja th tsütokiine. Seondumine need vahel tagab signaali, mis on vajalikud B raku proliferatsiooniks ja diferantsiooni plasma ja mälurakkudeks. Tsütokiinidel on ka tähtis roll
vastusena ümbritsevatele mesenhüümirakkudele tootma pigmenti melaniini (pigmenteerunud reetina). 41 Embrüo peapiirkonna spetsiifiline ektodermaalne plakood (epidermaalne paksend) on ainus kompetentne piirkond vastama parakriinsetele signaalidele (nt BMP4, FGF8), mida toodetakse eesajust moodustuvates silmavesiikulites Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri.
annaabi.ee 
