1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. K. Mäe kaldumine ekspressionistliku eneseväljenduse suunas langes kokku suundumuse laiema levikuga eesti kunstis ja kirjanduses I maailmasõja päevil. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921
Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise 5 kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Teel Tartust Viljandisse Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Konradi ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: näiteks teosed "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921).
1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908
1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 1915–17 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. K. Mäe kaldumine ekspressionistliku eneseväljenduse suunas langes kokku suundumuse laiema levikuga eesti kunstis ja kirjanduses I maailmasõja päevil. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal
annaabi.ee 
