Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Klaveri ajalugu ulatub aastasse 1709, kui Bartolomeo Cristofor sai valmis uue klahvinstrumendi gravicembalo col piano e forte, mille ehitamist oli ta alustanud juba 1695. aastal ja mida tunti algul pianoforte ja hiljem fortepiano nime all
muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper. Oopereid on tal 14 (,,Roosikavaler"; ,,Salomé"; ,,Elektra"). Sümfooniline poeem (,,Don Juan"; ,,Lõbusad
ärritavad asjaolud. Lapsed ja ka isa siin luuletuses rahunevad ja saabub pühade- eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“ Lugedes seda luuletust, tekib lugejal seos oma eluga, kui mingid ärritavad tegurid või askeldused kasvõi enne pühi, segavad meid sisemist rahu saavutamast. Selle luuletuse puhul võib välja tuua ühe väga hea eripära, mis samuti teeb seda luuletust lihtssti arusaadavaks. Selle luuletuse 4 salmi jagunevad justkui eepika 4 osaks: ekspositsiooniks, sõlmituseks, kulminatsiooniks ning pöördeks ja konklusiooniks. Samuti meeldisid mulle ka paljud teised luuletused. Üks neist oli „Kas mind jätkub...“. Luuletuse teemadeks on üksindus ja väsimus. Luuletuses luuakse sünget meeleolu, mis iseloomustab sisemist valu ja väsimust ning depressiooni. Selle luuletusega on autor tahtnud öelda, et elus on selliseid situatsioone, kus kõik sisemised jõud on otsas jääb ainult lootus. Luuletuse tekstis toob Ehin välja
TEOSE KOMPOSITSIOON Ilukirjanduslikku teost võib üles ehitada mitut moodi. Teose väline ehitus e kompositsioon ( peatükid, vaatused, stroofid ) on seotud siseehituse e struktuuriga ( nt sündmuste ja karakterite arendamine, rütmistamine). Kompositsiooni osised on kirjeldus, jutustus, dialoog, monoloog, portree, looduspilt, süzeelise ülesehituse astmed jm. Süzee arenduses võime leida üldkehtivaid seaduspärasusi, jagunemist põhielementideks e astmeteks: ekspositsiooniks e sissejuhatavaks lähteosaks, dispositsiooniks e arenduseks, kulminatsiooniks e haripunktiks, peripeetiaks e pöördeks, konklusiooniks e lõpplahenduseks. Nende põhielementidega liituvad üksikutes teostes veel proloog ja epiloog. PROOSATEOSE TEGELASED Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Nad viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Jagunevad tähtsuse järgi teoses: 1
annaabi.ee 
