hiljem Laureano Gómez Castro 1980 aastal hakkas suurenema illegaalsete uimastite kasutamine ja ringlus. Columbia tuntuim narkoparun Pablo Escobar MAJANDUS Pärast II maailmasõda oli Columbia põllumajandus- tööstusmaa Columbias leidus ja leidub ka tänaselpäeval rohkesti maavarasid Trantsport oli arenenud Tähtsad eksportkultuurid olid: kohviuba, banaanid, puuvill, tubakas ja kakaouba Kaubanduspartnerid Loomadest kasvatati: veiseid, lambaid, sigu ja kanu Narkomaffi a RAHVASTIK Rahvaarv 32,4 miljonit Põllumajanduses tegutses 27%, tööstuses 21% ja teeninduses 18% tööhõivelisest rahvastikust Domineerisid suurmajandid Üle miljoni talupoja oli täiesti maata Üle 1 miljoni perekonna elas hurtsikuis 15% tööhõivelisest rahvastikust oli tööta TÄNAN KUULAMAST!
valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, toiduaineid ja muid tooteid. Maaviljeluses on peamised nisu, rukis, kaer, suhkrupeet, kartul, tubakas ning puu- ja juurviljad. Need on ka põhilised eksportkultuurid. Maavaradest leidub Poolas naatriumit, hõbedat, pliid, tsinki ja magneesiumit. Samuti leidub seal kivisütt, puusütt ja maagaasi. Karjakasvatuses on peamised piimakari ning sead. Poolas on tegemist enamasti intensiivse tootmisega. Keskkonnaprobleemiks on Poolas eriti reostunud meri ja järved. Maakasutuses kuulub Poola kaubandusliku põllunduse alla, peamiselt toodetaksegi piima ja teravilja. Allikad 1. Kooliatlas lk 26-27 Kesk-Euroopa kaart. 2
maast ainult 12%. Kehtivad raharent, teorent ja saagiosarent. Tehniline progress on olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias 8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus.
annaabi.ee 
