ekspordiartikliks ongi vein ja juust. 5. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS San Marino pindala on liialt väike ja küllatki tihedalt asustatud inimestega, ei ole erilisi metsamassiive, st. pole ka metsatööstus välja arenenud. 6. TÖÖSTUSE ARENG San Marino ainsaks tooraineks on ehituskivi. Tööstusharudest on esindatud: tekstiilitööstus, keraamika, elektroonikatööstus ja toiduainetööstus(juust, vein). Enamus vaja minevatest tööstustoodetest imporditakse, eksportkaubaks läheb juust, vein ning elektroonika. 7. TRANSPORDI ISELOOMUSTUS Infrastruktuuri areng on tagasihoidlik, sest riik ise on väike ja enamus transpordist käib autotranspordina, sest muud transpordiliigid (nagu veetransport ning õhutransport) ei ole võimaldatud/võimalikud, raudteeühendus ei ole välja kujunenud, sest ei tunta selleks vajadust. Riigil on hästi väljakujunenud maanteede võrgustik, mis on enamalt jaolt kõik asfalteeritud, teede
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet)
III peatükk Metsalastid 3.1. Eesti tähtsamad puuliigid Eesti on suhteliselt metsarikas maa. Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste,
Metsi eriti ei kasutata, kuid muidu tehakse neist valmistooteid. Kuna riik on kõrgelt arenenud, siis ei kasutata metsi mõtlematult, taastatakse neid ning hooldatakse. Puidul ekspordis kohta ei ole, kui siis pigem impordis- veetakse seda sisse, kuna olemasolevad puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Suurbritannial ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine. Seni võib edukaimaks eksportkaubaks pidada eelkõige puitu ja puidutooteid. Ühendatud Kuningriigis endas kvaliteetse puidu tootmine praktiliselt puudub, mistõttu imporditakse ca 85% 50 mln m3 suurusest aastavajadusest. 2004. aastal oli puidu ja puidutoodete import Ühendatud Kuningriiki ligikaudu 2,9 miljardit naela ehk ca 65 miljardit krooni. Briti puiduimportijatega on võimalik ühendust saada, kui pöörduda järgmiste organisatsioonide poole:
annaabi.ee 
