a. valitsus b. keskklass c. indekseerimata sissetulekuga inimesed d. korporatsioonid e. indekseeritud sissetulekuga inimesed 55. Millised nendest võimalustest ei suurendaks maksebilansi jooksevkonto defitsiiti? a. kõikide maksude kaotamine Eesti territooriumil b. ekspordipiirangute (tollid, kvoodid) kehtestamine c. imporditoetuste kasutamine d. riiklike eksporditoetuste võimaldamine 56. Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: a. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas b. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on c. finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 57
eesmärk oli tagada rahvusvahelise kaubanduse areng ühiste reeglite abil. Sellest alates on ühendus etendanud aktiivset rolli GATTi töös kaubanduse liberaliseerimisel, mille raames on toimunud kaheksa kõnelustevooru. Ühendus on toetanud GATTi põhimõtteid ülemaailmse kaubanduse järkjärgulise liberaliseerimise hõlbustamiseks: esiteks, mittediskrimineerimise põhimõte, mida rakendatakse enamsoodustusreziimi klausli alusel; teiseks, koguseliste piirangute tühistamine, eksporditoetuste keelustamine, põhimõte, et tollimaksud on ainus kaitsevahend, ning riiklike kaubandusseaduste läbipaistvus; lõpuks, arengumaade soodsam kohtlemine. Ühendus oli eriti aktiivne Uruguay voorus, mis algas 1986. aasta septembris ning osutus GATTi ajaloos kõige märkimisväärsemaks vooruks järgmistel põhjustel: tollimaksude ja mittetariifsete tõkete vähendamise olulisus; liberaliseerimise laiendamine põllumajandusele ja uutele sektoritele, mida varasematel
domineerivad parimas tööeas, alles hiljuti töötanud inimesed. Vähenenud on pikaajaliste töötute ning suurenenud meeste osakaal. Samal ajal on Eesti kulutused töötushüvitistele ja tööturuteenustele ühed Euroopa väikseimad. On selge, et töötuse leevendamiseks lihtsaid lahendusi pole ja ei piisa üksnes otseselt töö kaotanud inimestele suunatud tegevustest. Samavõrd oluline on nõudluse turgutamine kas suuremahuliste riiklike investeeringute, eksporditoetuste või sisenõudluse kasvatamiseks mõeldud meetmete kaudu, mis aitavad säilitada seniseid ja luua uusi töökohti. Kuid kuidas peaks muutunud olukorraga kohanema otseselt töö kaotanud inimestele suunatud poliitika: kas lahenduseks on tööturukoolitus, hädaabitööde korraldamine või tuleks hoopis suurendada töötushüvitisi ja aidata töö kaotanud inimestel raske aeg võimalikult valutult üle elada? 3.3.1. POLIITIKA