hinnatoetused ja otsetoetused(teravili,oliiviõli)3.otsetoetused(lina,puuvili,õliseemned)4.turukaitse ja eksporditotused(kanaliha,munad)5.turukaitse(teatud puu/juurviljad) Hinnad:1.eesmärkhind-hinnatase,millest kõrgemalep/mtoodete hinnad Elsiseturul tõusta ei tohi2.näithind-mida soovitakse turgudel näha3.künnishind-minimaalne hind,millega võib toodangut ELi importida4.sekkumishind-minimaalne tulu,mille EL garanteerib oma põllumeestele nende toodetud saaduste eest. 1994 keelati ekspordisubsiidiumide maksmine 10. Reg.poliitika Eesm:1.toetada mahajäänud piirkondi2.võtta kasutusele rakendamata ressurse3.vältida inimeste liikumist maalt linna4.suurendada majanduskasvu.Reg.pol toimib läbi sihtalade süsteemi:sihtala1- SKP on alla 75% Eli keskmisest,s2 alad,kus majanduslik langus on tingitud struktuurilistest raskustest,s3 keskendub töökohtade loomise algatusele ja programmidele kõigis piirkondades,mis ei kuulu s1 alla 11. Konkur.poliitika K/poliitika peamised valdkonnad on:
)suur sõltuvus interventsioonitoodete turgudest; ebaühtlane tootearenduse ja -kvaliteedialane tegevuse Rakendatavad kaubandusmeetmed Riiklikul tasandil on otsene sekkumine põllumajandusturu toimimisse olnud Eestis pärast taasiseseisuvmist minimaalne. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu on Eesti võtnud endale kohustused, mis võimaldavad rakendada tollimakse põllumajandussaaduste importimisel suhteliselt madalal tasemel (max 59%). Ekspordisubsiidiumide rakendamise õigus Eestil puudub. Alates 2000. aasta 1. jaanuarist rakendati piiratud arvu riikide suhtes tollimaksud, kuid nende praktiline mõju kaubandusele kujunes minimaalseks. Sõlmitud on rida vabakaubanduslepinguid (Kesk-ja Ida- Euroopa EL kandidaatriigid, EFTA, Fääri saared, Türgi, Ukraina, Läti, Leedu) ja Euroopa leping, et suurendada Eesti kaupade juurdepääsu välisturgudele. Liitumine Euroopa Liiduga nõuab Eesti
Strateegilise kaubanduspoliitika kontekstis käsitletakse ka nende tööstusharude valitsusepoolset abistamist, kes ei ole suutelised konkureerima välismaiste tootjatega. Mitmed majanduspoliitikud on propageerinud erinevaid protektsionistlikke vahendeid lähtuvalt strateegilisest kaubanduspoliitikast. Tegemist on teooriatega, mis lubavad oligopolistlikku konkurentsi ja firmade vahelisi strateegilisi vastasmõjusid. Need teooriad väidavad, et valitsusepoolsete meetmete kasutamine ekspordisubsiidiumide või ekspordimaksude näol, võib tuua kaasa kasumite ülekandumise välismaistelt firmadelt sisemaistele firmadele, tuues endaga kaasa rahvusliku heaolu kasvu (seda vähemalt siis kui välismaine valitsus ei võta kasutusele mingisuguseid vastumeetmeid). Strateegilise kaubanduspoliitika argumenti kasutatakse seletamaks ja õigustamaks valitsusepoolset ekspordi subsideerimist ja toetusi uurimis- ja arendustöö vallas. Seega on oluliseks küsimuseks piisavate tingimuste
annaabi.ee 
