Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ekspordiriigid" - 5 õppematerjali

ekspordiriigid on Eestile Venemaa, kuhu läheb 34% kogu ekspordi kogusest, ja Ukraina 24% osakaaluga.
DATLIPALM
1
docx

DATLIPALM

· Nende pikkus on 3­7 cm ja läbimõõt 2­3 cm · Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) -> RUTAB (küps ja pehme) -> TAMAR (küps ja päikese käes kuivanud) · Et viljad oleksid müügikõlbulikud, tuleb datlikobaraid harvendada · Enne küpsemist katta või siduda nende ümber kott, et viljad oleks kaitstud ilma ning kahjurite(lindude) eest · Datlimahlast tehakse karastusjooki · Ekspordiriigid Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria · Kasvatatakse ka USAs, Lõuna-Californias, Lõuna-Floridas, Arizonas ja Mehhikos

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Esitlus Prantsusmaa kohta
112
pptx

Esitlus Prantsusmaa kohta

fragmentatsioon on seal keelatud Elektrivõrgustik Tuumareaktorite kaart Alternatiivsed energiallikad • On hakatud kasutama tavalist päikeseenergiat tsentraliseeritud päikeseenergia asemel • Pikk ajalugu tuuleenergia kasutamisega, mis kestab tänapäevalgi • Hüdroenergiat võetakse merest tõusu- ja mõõna energia teel • On arvatud, et nende energiaallikate kasutus ei kesta eriti kaua Energia eksport/import • Peamised ekspordiriigid: -Saksamaa -Belgia ja Luksemburg -Itaalia -USA -Suurbritannia Põllumajanduse tegurid • Kliimavööde – parasvööde • Loodusvöönd – lehtmets, vahemereline põõsastik, kõrgusvöönd • Euroopa tähtsaim põllumajandusriik PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus • 4% töötajaskonnast (+3% kalandus ja metsandus) • 1/5 maast põllumajandusele • 730 000 farmi • 3% riigi SKP-st • Peamiselt lõunas ja edelas Põllumajandustoodang

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Geograafia teine kursus- põllumajandus-energiamajandus-maavarad
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

107.[*DRAUGEN - ühel sambal naftaplatvorm] 108.([((kaartil eelkõige PÄRSIA ÜMBRUSES)))] 109.Kes on MAAGAASI suurimad tootjad? (VENEMAA; USA; Kanada; Katar [seal aind maagaas].) 110.Mis on maagaasi kasutamise eelised? (lihtne kätte saada; vajab ainult puhastamist, saab kohe kasutada; põletamisel vähe saasteainet; suur kütteväärtus.) 111.Mis on maagaasi kasutamise puudused? (saab transportida ainult torujuhtmetega.) 112.Kes on maagaasi suurimad ekspordiriigid? (Venemaa, Norra, Katar.) 113.Suurimad maagaasi leiukohad? (KATAR, Kanada, USA.) 114.[vähem kui naftal leiukohti] - [kaartil peamiselt Venemaal] 115.Mis on peamised tahked kütused? (põlevkivi; kivisüsi; pruunsüsi; turvas [+puit].) 116.Mis tahke kütus ringleb maailmamajanduses ja milleks seda kasutatakse? (ainukesena KOKSISÜSI [rauasulatuseks]; soojus- ja elekrienergia tootmiseks ning keemiatööstuses t kasutatakse.) 117

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

Euroopasse ja välisinvesteeringutega sai ta kiirelt maailmamajanduses juhtiva rolli. Maailmamajanduse funktsioonid jaotati ära New Yorki ja Londoni vahel. USA, kes järk-järgult laenumakseid vähendas ja ka impordipiiranguid tõstis, sattus põhilaenajarollist loobumisel seega ise kriisi, mis sai 29.aastal alguse New Yorgi aktsiaturu krahhist. Süvenes töötus, ind.riikides kuni 25%, alanesid toidu-ja tarbekaupade hinnad, tootmine vähenes, ekspordiriigid (sh Eesti) kannatasid. Ka taastumine käis eri riikides eri tempoga. Kriis oli ehtne näide maailmastumise tagasilöökidest: ei mindud globaliseerumise teed, vaid vastupidiselt tõsteti uuesti tolle ja takistati väliskaubandust, lootes sisetootmisega vähendada riigi tööpuudust. Samuti oli see otsekui reaktsioon maailmasõjale eelnenud tarbimishullustuse kasvule: aina suuremale nõudlusele vastav hindade kasv ja väärtpaberite ost pidi krahhiga lõppema. 26

Geograafia → Globaliseeruv maailm
30 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

hinnataset, alla mille ei tohi kala kokkuostu teostada. 7.2. Turustamine 2011. aastal jäi 22 % Eesti kogutoodangust (püük ja vesiviljelus) kala ja kalatooteid riigisiseseks tarbimiseks, eksporditi 78% (Joonis 9). Kala ja kalatoodete osakaal toiduainete ekspordis oli 2011. aastal 24,6% 2012. aastal eksporditi kala ja kalatooteid 54 erinevasse sihtriiki, kaubavahetust peeti kokku 64 riigiga. Võrdluseks 2004. aastal toimus kaubavahetusi kala ja kalatoodete osas 73 riigiga. Peamised toodangu ekspordiriigid on Eestile Venemaa, kuhu läheb 34% kogu ekspordi kogusest, ja Ukraina 24% osakaaluga. Joonis 9. Ekspordi osa müügist protsentides aastatel 2004 ­ 2011. 80 78 76 74 72 70 68 66 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas: Eesti Statistikaamet Aastate 2004 ­ 2012 jooksul on eksporditavate kala ja kalatoodete kogused värske ja külmutatud kala osas peaaegu kahekordistunud, kalatooteid ja konserve eksporditakse 2004

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun